Dokumendid»Riigisisesed dokumendid»Sari: JUM. Justiitsministeerium»

Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu

Telli e-postile

Eelnõu toimiku number: 12-1200Liik: Vastutaja: JustiitsministeeriumKontaktisik:

Ava kõik plokid|Sulge kõik plokid

Üldandmed

    1 Menetlusetapp: Kooskõlastamine

    • Laadi alla
    • Edasta e-postiga
    • Lõppenud

    Kommentaare saab lisada ainult autenditud kasutaja. Kas soovite sisse logida?

    Tagasi

    2 Menetlusetapp: Avalik konsulteerimine

    • Laadi alla
    • Edasta e-postiga
    • Lõppenud
    Algatatud:25.09.2012 16:48
    Tähtaeg:16.10.2012 23:59
    Pealkiri:Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu
    Asutus:Justiitsministeerium
    Valdkond:Ettevõtlus
    Algataja:Ketlin Kotto
    Kirjeldus:
    Eelnõus kavandatu kohaselt täpsustakse võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sisalduvat tarbijakrediidilepingutele kohalduvat vastutustundliku laenamise regulatsiooni ning täpsustatakse reklaamiseaduses (edaspidi RekS) finantsteenuste, sh tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni.
    Sisu:
    1. juulil 2011 jõustusid VÕS-i muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (edaspidi tarbijakrediidi direktiiv). Muu hulgas täiendati VÕS-i §-ga 4032, mis sätestab krediidiandja kohustuse rakendada tarbijakrediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks peab krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Pärast teabe omandamist peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust ja andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks otsustada, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
    
    Praeguseks on Tarbijakaitseameti järelevalve teostamise käigus ilmnenud mõningaid probleeme seoses vastutustundliku laenamise regulatsiooni tõlgendamisega. Esiteks on tekitanud raskusi mõningate määratlemata õigusmõistete (nt krediidivõimelisus, krediidivõimelisuse hindamine) sisustamine. Teiseks on selgunud, et eelkõige kiirlaenuandjad on üritanud VÕS § 4032 tõlgendada viisil, mis ei ole kooskõlas selle regulatsiooni eesmärgi ja mõttega. Sisuliselt üritatakse lükata vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine suuremas ulatuses tarbija õlule, kui see tarbijakrediidi direktiivi kohaselt olema peaks. Nimelt tuginevad krediidiandjad tarbija kohustusele esitada tõeseid andmeid oma kohustuste ja sissetulekute kohta, aga mitte oma kohustusele hinnata krediidivõimelisust. Seetõttu ei kontrolli kiirlaene väljastavad ettevõtjad pangandussektorile omasel põhjalikul viisil tarbijakrediiti taotleva isiku krediidivõimelisust ega nõusta teda.
    
    Tarbijakrediidi, sealhulgas kiirlaenude pakkumine on osa ettevõtlus- ja majandusruumist, kuid äärmiselt kerge kättesaadavuse tõttu on kiirlaenude tarbimine tekitanud hulga sotsiaal-majanduslikke probleeme. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse andmetel pöördub nende asutuse poole võlanõustamiseks iga kuu keskmiselt 70 kiirlaenu tarbinud inimest. Probleemsete kiirlaenutarbijate olemasolu viitab sellele, et tarbijad ei tee oma laenuotsuseid sageli ratsionaalselt ning krediidivõimalusi ei analüüsita piisavalt. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse hinnangul võtavad paljud tarbijad laenu hetkeemotsiooni ajel, mõtlemata laenutingimustele ja tagasimaksmise võimalustele. Paraku toetavad sellist kuvandit ka kiirlaene pakkuvate ettevõtete reklaamid. 
    
    Kiirlaene väljastavad ettevõtjad reklaamivad oma teenuseid väidetega „Sissetulekut ei pea tõendama“, „Pank ei saa teada“, „Konto väljavõtet ei pea esitama“ jne, mis viitavad otse krediidiandja soovile hoiduda kõrvale tegelike asjaolude ja tarbija maksevõime hindamisest. Reklaamid, milles kasutatakse selliseid reklaamlauseid nagu „Raha saad praegu, maksma hakkad kolme kuu pärast“, „Laenuotsus 5 minutiga“, „Tasuta laen“ jt jätavad ühtlasi ka mulje, et laenuvõtmine on riskivaba ja lihtne viis isiku finantsprobleemide lahendamiseks, mis võib omakorda soodustada kergekäeliste laenuotsuste tegemist. 
    Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse sõnul kuuluvad kiirlaenutarbijate hulka ka isikud, kelle muud krediidivõimalused (nt pangas) on piiratud või ammendunud ning kelle jaoks kiirlaen on ainuke laenuvõimalus. Paljude tarbijate puhul saab rääkida ka süstemaatilisest kulutuste kiirlaenudega finantseerimisest. Eriti muret tekitavaks tuleb pidada olukorda, kus kiirlaene on võetud nende kerge kättesaadavuse tõttu mitmeid kordi juba olemasolevate laenukohustuste ja muude arvete tasumiseks.
    Kiirlaenude teemat arutati 20. märtsil 2012 Riigikogu majandus-, õigus- ja rahanduskomisjoni ühisistungil. Arutelu tulemusel tegi Riigikogu Justiitsministeeriumile ettepaneku valmistada ette võlaõigusseaduse muudatused ja täpsustused ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku valmistada ette reklaamiseaduse muudatused kiirlaenude regulatsioonis. Eelkõige tuleks Riigikogu hinnangul vaadata VÕS üle sellise pilguga, kuidas saaks vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamist ja maksevõimelisuse tõestamist tegelikult kontrollida ja see seadusesse selgelt kirja panna. Samuti leiti, et RekS-i tuleks täpsustada selliselt, et välistatud oleks kiirlaenude reklaam, mis on vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega ja mis suunab vastutustundetult käituma. 
    
    Ajendatuna praktikas ilmnenud probleemidest ja Riigikogu vastavasisulisest ettepanekust täpsustatakse kõnesoleva eelnõuga vastutustundliku laenamise regulatsiooni. Eelnõuga ei soovita muuta praegu kehtiva regulatsiooni põhimõtteid, vaid teha üksnes täpsustusi. Reklaamiseaduses sisalduvat finantsteenuse reklaami regulatsiooni muudetakse ja täiendatakse.
    
    Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused on järgmised:
    -	sisustatakse tarbija krediidivõimelisuse mõiste. Eelnõu kohaselt on krediidivõimelisus tarbija võime krediit lepingus sätestatud tingimustel tagasi maksta; 
    -	eelnõuga sätestatakse, missuguseid asjaolusid peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma. Sellisteks asjaoludeks on tarbija varaline seisund, regulaarne sissetulek, andmed teiste varaliste kohustuste kohta, andmed varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Selle kaudu on võimalik täpsemalt avada, missuguseid andmeid peaks krediidiandja tarbija kohta koguma ning mida täpselt krediidivõimelisuse hindamiseks tegema; 
    -	täpsustatakse krediidiandja kohustusi seoses tarbijalt asjakohase teabe saamisega. Muudatuse tulemusel peaks olema selgem, missugused kohustused täpselt pooltel on, samuti, et krediidivõimelisuse hindamine ja selleks vajaliku teabe hankimine on selgelt krediidiandja kohustus;
    -	sätestatakse, et reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid, võib sisaldada üksnes esmavajalikku teavet krediidiandja või krediidivahendaja ning osutatava teenuse kohta.
    -	sätestatakse, et reklaamis esitatav teave peab olema esitatud neutraalselt ning mahus, mis ei lähe kaugemale teavitamiseks vajalikust;
    -	finantsteenuse reklaami regulatsiooni täiendatakse üldise nõudega, mille kohaselt peab reklaamis seadusega ettenähtud kohustuslik teave olema esitatud viisil, mis on tavalise tähelepanu juures märgatav, arusaadav ja eristatav muust teabest.

    Konsulteeritavad dokumendid

    Ava12-1200/01
    25.09.2012 16:37
    Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu

    Konsultatsioon osalusveebis

    Vaata konsultatsiooni ja lisa arvamus

    Avalikud kommentaarid Abiinfo

    Abiinfo

    Sulge

    Menetluse käigus esitatud avalikud arvamused

    Ei ole esitatud

    Kommentaare saab lisada ainult autenditud kasutaja. Kas soovite sisse logida?

    Tagasi

    Kõik selle toimiku dokumendid