Järgmine eelarveperiood Euroopa Liidus algab juba 2014. aastal, mille otsuste kujundamisel saame liikmesriigina samuti oma arvamuse anda ja kaasa rääkida. Kutsume ka teid mõtlema Euroopa Liidu eelarve tuleviku teemadel - selleks oleme ette valmistanud esialgsed Eesti seisukohad, mille esitame avalikkusele tutvumiseks.

Järgmine eelarveperiood Euroopa Liidus algab juba 2014. aastal, mille otsuste kujundamisel saame liikmesriigina samuti oma arvamuse anda ja kaasa rääkida. Kutsume ka teid mõtlema Euroopa Liidu eelarve tuleviku teemadel - selleks oleme ette valmistanud esialgsed Eesti seisukohad, mille esitame avalikkusele tutvumiseks.
Euroopa Komisjon esitas 2014-2020 EL finantsraamistiku ettepaneku 29. juunil 2011. Rahandusministeerium on teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga konsulteerides välja töötamas seisukohti finantsraamistiku ettepaneku eri valdkondade kohta. 
Mõned olulisemad muudatused võrreldes käesoleva finantsperioodiga on järgmised:
• Struktuurivahendite vahendite kogumaht võrreldes praeguse perioodiga veidi väheneb. Liikmesriikide vahenditele on seatud komisjoni ettepaneku järgi piirmäär 2,5% SKTst.
• Põllumajandusrahade osakaal EL eelarves väheneb samuti, kuid väga mõõdukalt. Otsetoetuste süsteem põhineks ikkagi mineviku tootmismahtudel ning võrdsustamine toimuks väga aeglases tempos.
• Luuakse uus fond Euroopa ühendamise rahastu, mis rahastaks ettemääratud transpordi, energia ja ITK projekte (esialgses nimekirjas Rail Baltic). 
• Kesksete konkurentsivõime programmide (teadus, innovatsioon, haridus) vahendid  kasvavad märkimisväärselt.
• EL eelarvesse tulude kogumiseks on pakutud välja EL maks (finantstehingute maks või EL käibemaks).
• Finants- ja võlakriisi tõttu on EL toetuste saamiseks mitmeid uusi tingimusi, sh riigirahanduse korrasolek (näit eelarve puudujääk ja võlatase). 
Juba varem (18.11.2010) on Vabariigi Valitsus kinnitanud positsiooni, mille järgi peab Eesti praeguse (2007-2013) finantsraamistiku kogumahtu sobivaks ka järgmiseks perioodiks.  Eesti jaoks on aga  olulisemad kriteeriumid vahendite jaotus ja nende kasutamise tingimused (Euroopa ühendamise rahastu, struktuurivahendite maht, põllumajandustoetused, maaelu areng). Mitmed põhimõtted on uues finantsraamistikus Eesti varasemate seisukohtadega juba kooskõlas.
Surve eelarve vähendamiseks tingib vajaduse fikseerida konkreetsed Eesti prioriteedid - millise valdkonna vahendite kasvu või säilimist me kõige olulisemaks peame ja millistel tingimustel.  Selle selgitamiseks kutsub rahandusministeerium üles avaldama arvamust Eesti esialgsetele seisukohtadele. Eelnõu dokumendiga saate tutvuda allolevalt.
Lisainfot annab ja küsimustele vastab Urmas Koidu (rahandusministeerium, 611 3416, [email protected]).
Täiendavalt korraldab Rahandusministeerium 18. oktoobril EL finantsraamistikku tutvustava seminari partneritele. Lisainfo Helen Ojamaalt (rahandusministeerium, [email protected]).