Antud hetkel ei tohi me unustada, et inflatsioon sööb paari aasta jooksul nagunii ära selle raha, mis lapsest lahus elav vanem maksab. Lisaks, kui lahus elav vanem kasvataks 50% ajast oma last ise, siis ei peaks ta ka seda raha kellelegi maksma. Seadust võiks muuta juhtudel kui isal on lapsi palju ja sama naisega, muudel juhtudel jääb ju laps ilma sellest, millele on tal täielik õigus. Kui isa väidab, et tal on raske toime tulla oma palgast, kui peab maksma oma lapsele elatist siis kumb on sellele vanemale siiski olulisem, kas tema laps või ta ise? See ei ole õigustatud eelnõnu ja summa mis peaks tulevikus olema elatiseaha, on naeruväärne! Arvutame kokku elamiskulud kodus koos kommunaalarvete ja toiduga ning hügieenitarvete, kommunikatsioonikulude ja lasteaia-hobiringide kuludega, siis see summa ei kata pooltki ära! Laus rumalus ju!

Eelnõu, mis on aastaid hiljaks jäänud. Palju tülisid, inimeste pettumist Eesti õigussüsteemis ja lastega manipuleerimist oleks olnud olemata. Aga parem hilja kui üldse mitte. www.lapselevanemad.ee

See on juba vastuvõetavam elatis. Kuigi kalkulaatori näidise linki kohe ei leidnud. Mõni ema ei kavatsegi tööle minna (enne teenis vaid 300€-400€/kuu ja vaid kord elus teeninud 470€/kuu) elanud lapse sünnist ainult riigi toel e. lapserahad (mis läksid ~1000€ SMS laenude ja muude võlgade/kohtutäiturite katteks (mis tekkinud enne lapse eostamist)) ja ToimeTulekuToetuste'st (kuni 512€/kuu kõik riigi toetused kokku) (e. ei tulnud toime lapse ja ENDA elatamisega, oma teenitud sissetulekutega 0€/kuu (kuigi on raha sularahas autojuhilubade tegemiseks jne) ja fiktiivse lihase õega üürileping topelt hinnaga (vahetult enne vahetades omavahel elupinnad), mille kattis riik TTT-ga (juba neljandat aastat). Ning riik ütleb, et see on OK ja J.O.K.K. Isegi mitte selle 300-400€/kuu töökohale naasta ei kavatsegi.). Tagaselja tahtis ka elatist, ilma isa õigusi andmata, rääkimata DNA testi loast kohe alguses. Kuigi elatises jääb selgusetuks esialgu, kui laps 50%:50% kummagi vanema juures või nt. suvel lausa terve kuu eemal elava vanema juures, siis palju elatist tuleb maksta või kumb kummale maksab? Vähemalt tekib nüüd ka võimalus eemalelaval vanemal osta/kinkida ISE ka midagi lapsele (mitte ei otsusta seda ostu vaid lapsega koos elav vanem (nt. ilusalongis kulutada enda peale vms.)). Lisaks võiks ka olla, et eemalelavalt vanemalt ei saa rohkem NÕUDA, kui koos elava vanema oma teenitud 1/3 sissetulekust (v.a. riigitoetused) ei küündi nõutud summani e. see punkt, et mõlemad vanemad peavad SUUTMA võrdselt last elatama (mitte et üks ei suuda end ja last elatada (sissetulekuga 0€/kuu+riigitoetused+lapseelatis) ja teine maksab oma +9000€/kuu palgalt %-te mis teeb täieliku ebavõrdse lapse elatamise). Kohtus aga annava Lastekaitse ametnikud (Elviira Hendrikson) süüdimatult ja igasuguse karistamatuse tundega valeütlusi (lapse esindajale) (mis on taasesitataval kujul tõendatavad). Lisaks arvestatakse AINULT eemal elava vanema sissetulekuid e. ei ole kooskõlas "mõlemad vanemad peavad võrdselt last elatama" (eriti need mustalt töötavad emmed-küünetehnikud ja lastekaltsumüüad (riided mis on ostetud/kingitud eemalelava vanema poolt) jne kuni eriti nende RiiGi e. maksumaksjate kukil elavad emmed kes ei kavatsegi töö ja vaevaga omapoolselt last elatada). Ning kui isa püüab last siis saada enda juurde elama, siis on kohtus võrdsed nii 3000€/kuus teeniv isa TTT-st elava emaga (kes ei suuda ennastki elatada, rääkimata lapse elatamisest). Aga kui nüüd mõlemad vanemad elaksid TTT-st siis üks jääb pidevalt võlgu ja teisel elu nagu lill koos lapsega?

Kui räägitakse elatisevõlglastest enamasti (isad) eemalelav vanem. Siis miks ei tehta elatisvõlglaseks last kasvatav vanem, kes oma lapsele ei teeni elatist vaid elab AINULT riigitoetustest või osaliselt või ei suuda täismahus ise omapoolselt (samapaljuga e. võrdselt eemalelav vanemaga) last elatada? (või kes elab lapse rahasid VARASTADES e. lapse rahade peal). Ehk kui last kasvatava vanema rahaline seis on kehva, siis küsib ta riigilt TAGASTAMATULT ToimeTulekuToetus ja ei jää elatisvõlglaseks (või teeb J.O.K.K. skeeme või varjab enda tulusid e. % sissetulekult). Küll aga jääb eemalelav vanem elatisvõlglaseks kohe ja minnakse tema kõri kallale (riik maksab ~100€ last kasvatavale vanemale, kui eemalelav vanem ei maksa) ja hiljem saab ka laps tagasiulatuvalt võla välja nõuda (kuid vaid eemalelavalt vanemalt. Kuid mitte aga last kasvatavalt vanemalt ei saa laps välja nõuda temale kuuluvat osa, kui eemalelav vanem on korrektselt elatist maksnud, aga last kasvatav vanem on elanud lapse kulul/rahadest.).

Kavatsus võtta elatise määramisel arvesse elatist saavate laste toetused on küll kiiduväärt, kuid ühest küljest lihtsa asja põhjendamatult keeruliseks tegemine, teisalt lahuselava vanema teiste laste arvesse võtmata jätmine. Kohasem oleks lõpetada Perehüvitiste seadusesse ja teiste asjaga seotud seadustesse kirjutatud põhimõte, et lapsega seotud toetusi, hüvesid ja maksusoodustusi saab korraga vaid üks vanem. Olgu toetused ja maksusoodustused poole väiksemad, kuid saagu neid iga vanem vastavalt tema poolt ülalpeetavate laste hulgale, sõltumata laste elukohast. On ju makstav elatis samamoodi kulu lapsele, mille korvamiseks laste ja peretoetused Perehüvitiste seaduse §15 järgi mõeldud on. Siis ehk ei oleks enam võimalik tänane sage olukord, kus lahuselava vanema kolmas laps on seaduse järgi tema esimene. Kolmas laps oleks ka lahuselavale vanemale „tasuta“ nagu hiljutine suur reklaamikampaani väitis. Siis ehk pole ka tarvidust neid elatisi nii palju vähendada, sest ka kolme-nelja lapse lahuselavad vanemad oleks toetatud neile lastele elatise tagamisel.

Alates jaanuarist 2018 on ühele lapsele makstava peretoetuse suuruseks 55 eurot kuus. See tähendab, et ühe vanema osa ülalpidamise andmisel väheneb peretoetuse tõttu 27,5 euro võrra 222,5 euroni. Riiklike peretoetuste arvesse võtmiseks elatise suuruse määramisel tuleb kindlasti esitada aga vastav taotlus, kohus omal algatusel seda arvesse võtta ei tohi.

Teiseks on kohtud asunud seisukohale, et miinimumelatist on võimalik vähendada ka sellisel juhul, kui laps elab teatud aja lahuselava vanema juures. Riigikohus on oma hiljutises 9. juuni 2017 lahendis nr 3-2-1-35-17 täpsustanud, et kui vanemad elavad eraldi, siis kannavad nad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud.

Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendanud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata.

Ühes lahendis (1 RKTK 22.märtsi 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16) on Riigikohus teinud ka põhimõttelise märkuse seadusandjale suunitlusega kontrollimaks praeguse regulatsiooni efektiivsust. RAKE tehtud uuringu kohaselt oli aastatel 2010-2012 keskmise lapse tegelik ülalpidamiskulu 280 eurot ühe lapse kohta.

Kuna proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Riigikohus andis tugeva signaali, märkides, et seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava osa isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 2) ning vaid väikse osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).

Kui nüüd ka vaadata eluasemekulusid ja toidukulusid, mida katab ka riik ToimeTulekuToetusega (TTT) (k.a. see kriminaalne FIKTIIVNE üürileping nt. lihase õega e. RAHAPESU (arvestades ka, et nt. üürileping tehti elukohaga vahetuse ajal õega, elades enne seal, kuhu õde kolis ja kolides sinna, kus enne õde elas ) vahetult enne TTT taotlemist) nagu ka see RIIGI peretoetuse suurusega 55 eurot kuus. Siis mis kuludest veel rääkida ja veel aasta tagasiulatuvalt. 
Ehk siis lihtsalt rikastub teise vanema arvelt (eriti kui laps on nt reaalselt elanud eemalelava vanema juures 1,5 kuud ja teistel kuudel 50% kuust), ise süüdimatult ja karistustundeta andes valeütlusi kohtule jne. nagu ka (Viljandi) LasteKaitse annab ka kohtule süüdimatult ja karistustundetult valeütlusi mõjutades ka valeütlustega kohtu osalisi (Lapse esindajat ja eemalelava vanema Lastekaitset). Miks nt. kohus omal algatusel seda arvesse võtta ei tohi ? Olen sadu kohtulahendeid läbi lugenud elatise nõuetest ja on näha, et vaid alla 10% oskab seda taotleda (e. juristid ei oska seda isegi taotleda, rääkimata tavakodanikust).

Kui juba lohakusega minule tuttav (ei loe läbi mida allkirjastab, nt. allkirjastab maakeeli öelduna: Minu 3 aastane tütar võtab omaks isaduse minule tundmatu ja minu tütrest 7 aastat vanemal tüdruku suhtes.) annab kohtunik Kalev Kuningas ka kohtus valeütlusi ja arvestab Viljandi lastekaitse (Annely Oruman ja Elviira Hendrikson) süüdimatult ja karistustundeta antud valeütlustega ja KOSTJA valeütlustega ja hämab ja vaikib maha taasesitaval kujult tõestatavaid (erapooletute allikate poolt) FAKTE. Näiteks seda, et laps on ema juures peale kella 00:00 südaööl veel ärkvel, ema lobiseb valjult telefoniga ja siis kell 01:00 tagatipuks keerab muusika põhja ja kutsub last tantsima ja siis ei kuule ka isa koputust välisuksele. Siis millisele õigusriigi õigusele saab veel loota kohtus? Kuidas saavad juhtida sellised ametnikud oma ametit? (kohtuasi nr. 2-17-12038 ja 2-18-3764 ja ERITI 2-18-6432 (kaevatud edasi Ringkonna Kohtu'sse) (ja lisaks asjadega seotud 2-16-6739 ja 2-18-7550 ) ). Lisaks ei tahetud jutuks võtta seadusliku õigust isana omaksvõtul õigust lapsele perekonna nimeks isa nime määramist e. laps saaks isa perekonnanime (kas pean lapsele otsaette tätoveerima oma perekonna nime, et laps saaks passi isa perekonna nime (passipildis)? (Lapse ema küll korduvalt augustab juba 2 aastasel lapsel kõrvu korduvalt ja värvib küüsi, olenematta isa keelust last pedofiilidele ahvatlevaks tegemise eest ja lisaks lapse ema magatab MINU last/tütart võõraste (kriminaalidega e. kohtuasi 1-13-5012/6 ) meestega (Aimur KOKS) ühe teki all paljalt (manuses pilt tõendusena) (Aimur on ka minule tapmiskatse teinud (asi 17284000233) ja saatnud teisi ex-vange tapmisega ähvardama))).

20161008_150303.jpg

Esmalt tuleb arvestada, et mõlemad vanemad peavad VÕRDSELT toetama. Kõik lapsega seotud riigilt saadud rahad tuleb arvestada, et 50% on nagu isa poolt. Tuleb arvestada esmalt lapse põhivajadusi, nagu toit (miinimum hinnaga kodus tehtud toit mitte delikatessid e. see mis on põhiõigus ja peaks täitma kõhu ja elamiseks ja kasvamiseks vaja). Eluruumi all tuleb arvestada seda osa vaid mis laps 100% kasutab AINULT e. vaadata kui lapse ema samas korteris kasutab nagunii nt. 75% korteri pinda ja vaid 25% on lapse tuba e. ilma lapseta ta peab nagunii selle eluruumi eest maksma ju enamuse. Ehk siis vaid eluruumi kulud 25% (ning see on liialdus, kui kellegil 700€/kuus Tallinnas 1-toaline kööktuba vms. Ehk see iga vanema luksus, kui võtab kallima elupinna, kui üürituruhinna järgi miinimum e. alla 200€ 2-toaline (või sotsiaalkorterid).

Kui elatis oleks alla 100€/kuus siis ei oleks ka probleemi seda maksta kellelgi ja kui eemalelaval vanemal rohkem raha, siis saab ta lapsele ise kinkida talvejopesid, rattaid, kelke jne jne või siis maksab miinimumist rohkemgi OTSE lapsele või annab lapsele taskuraha otseselt ja laps siis ka OTSESELT näeb, et teine vanem ka teda toetab (mitte ainult seda et TEGELIKULT AINULT EMME OSTAB/toetab ja jääb nägemata see isa elatis ema pangaarvel e. mis ei ole käegakatsutav ja lapsele arusaadav. Kui lapse põhivajadus keskmiselt on 250€/kuus siis on ulmeline, et praegu on see aga 550€/kuus e. isalt elatis 250€ + last kasvatav vanem peab VÄHEMALT samapaljuga last elatama e. siis VÄHEMALT 250€ e. kokku 500€ ja lisaks siis arvestada lapsetoetus 50€/kuus (millest 50% on isa poolt e. 25€) e. KOKKU SIIS praeguse seaduse järgi on miinimum lapse elatis kokku 550€ (mõlema vanema ja riigi poolt ). Tean et mõne 5 pereliikmega e. kolme lapsega pere sissetulek KOKKU riigitoetustega on 1500€ (siis 1500€/5=300 e. lapse vajadus on 300€ ja kui elaksid vanemad lahus siis eemal elava vanema kohustus peaks olema 125€ . See 5-pereliikmeline elab Tallinnast ~50km kaugusel ja on sellise sissetulekuga suutnud ka omale hankida kaks 2-toalist korterit esimese lapse sünnist saadik e. 4 toalise korteri. Seega kust tuleb see MEELETU lapse vajadus 550€=250€+250€+50€ ????

Kui last elatav vanema sissetulek on 500€ siis 1/3 sellest on ju lapse elatamiseks e. 500€/3=166€ (+ 50% lapsetoetus e. 50€/2=25€) e. kokku 191€-ga toetab koos elav vanem last, aga eemalelav vanem peab last toetama 250€ (või vähemalt 225€). Suuremaks läheb vahe siis kui eemalelav vanem teenib rohkem e. hakkab elatise miinimumist rohkem maksma või siis kui laps elab ka vähemalt ülenädalavahetuste nädalavahetusel eemalelava vanema juures e. 4 ööpäeva kuus (kes ka sinna on ostnud lapsele riideid/jalatseid (oma maitse järgi ja igaks ilmaks), jalgratta, lapsevoodi või lausa lapse OMA tuba olemas ööbimiseks jne (mille kommunaale ka kannab siis kui laps teise vanema juures)). Lisaks ei saa ka laps ju tagasiulatuvalt nõuda kooselavalt vanemalt välja elatisevõlga, nagu saab eemalelavalt vanemalt (lisaks riik püüab neid eemalelavaid vanemaid ka kiusata taga ja tembeldada KURJAtegijateks ja kohelda kui kurjategijaid). Mõlemad vanemad peavad last VÕRDSELT elatama vähemalt. Ehk eemalelavalt vanemalt ei tohi rohkemat nõuda kui lapse tegelikud vajadused ja rohkem kui last lasvatava vanema enda lapse elatamise võimekus. 
Mõni lapsega koos elav vanem üleüldse elab juba 4 aastat ToimeTulekuToetusest ilma igasuguse sissetulekuta ja ainult riisub teisi maksumaksjaid e. ei kavatse tööle naasta/minna (ning petab ka riiki fiktiivse (lihase õega vormistatud) üürilepinguga). Aga elatist nõuab täierauaga, kuigi ise ei suuda ennastki elatada, rääkimata lapse elatamisest ja lapse õpetamisest ja ei anna ka last eemalelavale vanemale kasvatamiseks ja õpetamiseks. Lapsele piima ostmise unustab ära, aga endale õlle või siidri ostmist mittekunagi (igaks päevaks). Ise ma ei ole mitu aastat alkoholi tarbinud üleüldse. Vald muidugi teab kõike, kuid neil ükskõik J.O.K.K skeemist.

Seaduses peaks muutuma esmalt see osa, et alla 250€ lapse elatise taotlemisel ei pea põhjendama lapse vajadusi (siis saaks alustada lapse TEGELIKE vajaduste hindamisega). See summa peaks olema 100€ e. alla selle elatise taotlemisel ei pea lapse vajadusi põhjendama. Vastasel juhul peab KÕIK lapse vajadused põhjendama (e. need ARMAANI särgid ja LEVIS originaal kuldsed teksapüksid ja NIKE profi tressid jne Või siis oma sõbranna juures eratreeningud murumängudes, jalgpallis või joogas või korvpallis või ujumine (kus aga kas ka laps realselt käib kohal ja kas see hind ka seda väärt on ja kas see on lapse inimõigus sellise turuhinnaga põhjendatud (lisaks arvestama, et nt. Tallinnas toetab ka veel linn/riiki trenne e. see toetus jagada pooleks e. eemalelava vanema eest on see toetus) ja kas lapsel on tõesti inimõigus kolme kallist trenni ettevõtet ülalpidada jne või huviringe jne ) )

Isegi riik ise leiab, et üle 100€ elatis (e. ühe vanema poolt e. 50% kogu lapse elatisest e. 2x100€=200€/kuus, millele ka lisandub 55€ lapsetoetus e. kokku 255€ lapsele mõlemalt vanemalt ja riigilt (ja lisaks nt. lasteaiatoetus jne)) 
on liiga suur kalendrikuu eest lapsele e. tsiteerides:
 
Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on KUNI 100 eurot kalendrikuus ühe kohustatud vanema eest.
Näide 1. Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud igakuine elatis on 215 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus ühes kuus 100 eurot.
Näide 2. Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud igakuine elatis on 80 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus ühes kuus 80 eurot.

(märkus, lause "ühe kohustatud vanema eest" on ka väär, kuna mõlemad vanemal on KOHUSTUS last elatada ja võrdselt. Eriti kui lapsega koos elav vanem ei suuda samapaljuga last (ja ennekõike ennast (et välistada lapse kulul elamist)) elatada.)
ja ka:

Enne 150 päeva möödumist lõpetame kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise, kui:
* hagi tagamise määrus on tühistatud
* elatisnõude kohtumenetlus on lõpetatud
* ilmneb, et elatisabi maksmise alused ei olnud või ei ole enam täidetud
* võlgnik täidab ülalpidamiskohustust ning maksab lapsele elatist ulatuses, mis kohtumäärus talle ette näeb
* võlgnik või laps on surnud.

Kuid ei loe välja selgesti, et kui nö. seaduse järgi eemalelava vanem elatab last otseselt ja nö. lapsega samal aadressil elav vanem, kes ei nõustu lapse elukoha aadressi muutma last üleüldse ei elata.

Ülle Madise on oma varasemates väljaütlemistes andnud selgelt teada, et elatise suurus peab lähtuma lapse vajadusest.  Kui RAKE uuringust lähtuda, siis oli keskmine lapse kulu ca 280 eurot kuus.  Elatise maksmise sidumine kindlaks määratud protsendina maksja neto sissetulekust, tekitab ridamisi uusi probleeme ja küsimusi.  Kui maksja sissetulek on väike, siis kalkulaatori määratav summa ei pruugi olla piisav laste tegelike vajaduste katmiseks ka minimaalsel tasemel.  Samas tekib küsimus ka maksjal, kellel on keskmisest suurem sissetulek. Kuidas on kalkulaatori poolt määratav summa seotud sel juhul laste kulutustega. Pigem loob see võimalusi, mitte ei näita kulutusi.  Seega oleks mõistlik laste kulutuste arvestamisel lähtuda RAKE uuringust, mida on võimalik periooditi korrata ja igaaastaselt näiteks tarbijahinna indeksiga diferentseerida. Praeguse VTK järgi peaks PKS-i lisama klausli, et vanemad ei ole võrdsed ja elatise maksjal on suuremad kohustused ning väiksemad õigused. Kuigi JUM elatise suuruse kommentaarides on kirjas, et arvestatakse ka elatise kasutaja, st lastega elava vanema sissetulekut ja võimalusi, siis sisuliselt sellega arvestamist kuskilt ei nähtu. 

Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et tuleks säilitada kainet mõistust, st kasutada laste kulutusteks RAKE uuringut ning sellest lähtuvalt panna paika miinimum ja ka maksimum summad, sest protsentuaalne sidumine maksja sissetulekuga ei pruugi soovitud eesmärki täita. Kas summa liiga väike ning reaalseid lapse vajadusi ei kata või summa liiga suur ning ületab laste tegelikke vajadusi.

Lisaks ka riik ise kinnitab, et üle 100€/kuus elatis on liiga suur eemalelava lapsevanema eest, elatis abina e. toetavad elatiseabis vaid kuni 100€/kuus. 

Lisaks ei pea riik vajalikuks toetada 5 liikmelist peret, kelle kogu pere sissetulek on 1500€ e. 300€ pereliikme kohta e. lapse puhul 245€+55€ ("peretoetus"/lapse rahad lapse kohta 55€) e. ühe vanema poolne elatis lapsele 245/2= 122,50€.

Ehk see praegu kehtiv seadus, mis kunagi seoti "töötasu alammäär" palgaga (laps peab saama kokku MÕLEMALT vanemalt VÕRDSELT vähemal "töötasu alammäära" kokku), on suure ebaõiglase piirini tõusnud eemalelava lapsevanema suhtes, kes tegelikkuses elatatisega 250€/kuus katab KOGU lapse vajadused e. koos elav vanem ei pea üldse elatama last, kes saab lisaks 55€ lapse rahad enda kontole e. sellega kokku lapse rahad 250€+55€=305€/kuus. Eriti sureks ebaõigluseks läheb siis, kui koos elav vanemal ei ole mingit sissetulekut, aga eemalelaval vanemal on üle 1041€ netopalk nt. 2083€/kuus neto sissetulek, millest arvestatakse siis eemalelavale vanemale netokuupalgast 24% palgast (2083€ netopalga puhul 24%=500€/kuus lapse kohta (millele lisandub "peretoetus" 55€ lapse kohta, lapsega koos elava vanema pangaarvele ja riik peab kahe pereliikme sissetulekut üle 555€ piisavalt suureks, et toetada veel riigi poolt nt. Toime Tuleku Toetusega vms. toetustega) e. praktiliselt topelt elatise miinimum, elatise abi aga riigil selle puhul ikka mitte üle 100€/kuus) e. siis eemalelav vanem lisaks lapsele elatab ka juba lapsega koos elavat vanemat e. lapsega koos elav vanem rikastub eemal elava vanema arvel, ise mitte last elatades VÕRDSELT eemal elava vanemaga. Eemalelav vanem EI PEA ELATAMA lapsega koos elavat vanemat nagu KOHUSTUST (eriti kui nt. lapsega koos elav vanemal ka juba uus elukaaslane või selle uue elukaaslase tõttu veel ka kooselu purunes) ja ka eemal elav vanem soovib mõne uue pere soetada (ja sellesse investeerida) ja rohkem lapsi saada.

Mina näiteks tuvastasin, et minuga koos elanud aja jooksul (4-3 kuud), kui elatasin enda tütart ainsana, ei ole minu 4 aastase tütre vajadused ühes kuus suuremad kui 300€/kuus kokku (minu kontole ei saadetud sentigi teise vanema poolt e. isegi mitte seda lapse raha e. "peretoetus" 55€/kuu, 2-toalise eest pean ka ilma lapseta maksma sama üüri ja kommunaalid eriti kõrgemad ei olnud üksi elamisega võrreldes) (soetades ka lapsele sügis-/kevadriided/-jalatsid ja ka talveks, lisaks mänguasjadele jne) e. elatis peaks eemalelavale vanemale olema mitte rohkem kui (300€-55€)/2=122,50€ ja pigem isegi vähem, kui laps viibib ka mõned ööpäevad kuus eemalelava vanema juures
122,50€/30ööpeva_kuus= 4.08€/öp
e. iga ööpäeva eest peaks vähendama elatist 8,16€ jagu e. 4öp./kuus isaga (ja suvekuudel ka pikemalt), siis elatis oleks 122,50-32,66=89,83€
(ja kui arvestada suvekuudel vähemalt 7 ööpäeva lisaks e. aasta jooksul arvestada vähemaks vähemalt poole ööpäeva e. 4,08€ võrra vähemaks kuu elatist, siis tuleb eemal elava vanema kohustuseks mitte rohkem kui 85,75€/kuus). Lapsega reisimas käimine (Austraalias vms.), huviringid (200€/kuus golf vms.) jms on nö. luksus ja iga vanema oma suva/uhkus/omapanus, aga mitte KOHUSTUS ja lapse inimõigus.

kuus sain määratud kompromissi järgi vaid 4öp/kuus + 7öp/aastas lapsega aegaveetmise õiguse. Laps oli suvekuul minuga katkematult koos järjest 4 kuud, millest 3 kuud vaid minuga ja selgus, et lapse (inimõigused e. põhivajadused, mille siise käisid ka minu soetatud sügis-/kevad ja talveriided) oli 3 kuu jooksul keskmiselt 300€/kuus (ilma lapseta maksan ka kommunaale ja üüri oma 2-toalises ja seega arvestasin ka vaid üle normaalse kulu mineva kulu lapse kuludesse) kuid täpsemalt siis sain suhtluskorraga 4,58öp/kuus ja kui 1 kuus lapse vajadused on 300€ (kokku riiklike lapse toetustega, mis lähevad aga teise vanema pangakontole) siis 300€/30*4,58öp=45,8€/kuus peaks minu elatist vähendama (kui otseselt elatan last mõlema vanema eest, see 4,58öp/kuus ja minu kontole ei laeku pool "lapserahadest"/"peretoetusest") e. (300€-55€)/2-(300€/30päevakuus*4,58öp=45,8€/kuus)=76,7€ (Mõlemad vanemad peavad last VÕRDSELT elatama ja tuleb arvestada ikkagi lapse põhivajadustega ja normaalne isa ostab lapsele e. kingib lapsele ka riideid, oma maitse järgi valides ja lapsele otseselt (lapsele arusaadaval) näidates, et toetab last ja saab ka lapsega selle läbi paremat sidet (kui see, et lapsele nähtamatult laekub teise vanema kontole raha, mida laps ei näe/tea ja näeb vaid seda, et AINULT ema toetab teda)).

Alar Karu vallavanem ja isamaliidu VILJANDIMAA PIIRKOND koos lastekaitsega Annely Oruman kirjutavad kohtule lapse elukoha muutmise juurde isa juurde lapse sünnilinna Tallinna, kus on lapse sünnikodu, kus lapse isa on 2-toalises korteris elanud juba 10 aastat, aga lapse ema vahetanud ~6 aasta jooksul juba 14 elupinda (peamiselt üürilepingu rikkumised ja kell 01:00 pannud näiteks muusika põhja lapse kodus, muidugi alkoholi libistades ja telefoniga laterdanud valjuhäälselt e. naabrite rahu rikkunud e. üürikomisjoni teemasid mitmeid kaotanud), k.a. lapsel olnud 4 elupinda. (06.06.2018 nr 8-4/1945-1) "Arvestades lapse vanust (3,5a.) ja tema senist elukorraldust, leiab Viljandi Vallavalitsus, et laps vajaks kasvamiseks ja arenemiseks stabiilset ja turvalist elukeskkonda, võimalikult väheseid elumuutusi, kindlat kodu.". Kuid nüüd kohtus selgub (lapse isale (ühine hooldusõigus) ja ka isegi lastekaitsetele jne ), et lapse ema on veel oma ja lapse elukohta muutnud e. lapsel juba VIIES elukoht ja ka kohtus kinnitab, et järgmine aasta kavatseb veel kolida. Siis juba eeldades kavatseb seda lubada lapse esindaja ja lastekaitsed. (lapse isa ei tarbi aastaid juba alkoholi absoluutselt). Kuidas saab olla olukord, et kord seistakse lapse huvide eest, et lapsel peab olema stabiilne elukoht ja siis taganetakse nendest seisukohtadest, teades juba ka ette, et see on nüüdne vaid ajutine elukoht e. PLANEERITUD ON KA KUUES lapse elukoha vahetus (ja ma ise eeldan ajaloo ja inimest juba piisavalt tundes, et see ka mitte viimane elukoha vahetus lapsel). Lisaks on laps aastal 2018 elanud isa juures 50% ajast, eriti suvekuud lausa katkematukt ka kui laps emaga koos 4 kuud järjest. Ning muidugi nüüd ka elatise nõue tagasiulatuvalt e. kevadest, kuigi isa on ju ka elatanud last enda juures ka teise vanema eest e. täitnud enda kohustused ja lapse tegelik KOGU vajadus kuus on olnud vaid KUNI 300€/kuus (lapse ema kätte aga jäi see 55€ laste rahad ja lapse isa juba ka ostis lapsele selle enda elatatud rahale lisaks ka lapsele kevad-/sügis-/talveriided ja jalatsid jne). Praegusel hetkel on lapse ema ka takistanud lapsega igasuguse kontakti oktoobri kuus (nii nagu seda ka püüdis teha veebruaris ja mudel aegadel kõikvõimalikel ettekäänetel ja võimalusi kasutades) Püüdnud on igasuguseid isa õigusi lapsele piirata ja lausa kõik õigused ära võtta et jääks vaid rahalised kohustused lapse suhtes.

võimalikult väheseid elumuutusi.jpg

Miks mitte 17-33%, sõltuvalt sissetulekust? 
Samas tuleb arvestada vanemate kohustust võrdselt elatist maksta (50%/50%).

Perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatis on elatise maksjale sageli liiga suur. See võtab kohustatud isikult huvi elatist maksta ja võib tekitada talle rahalisi kohustusi, 
mida ta ei suuda täita. Seetõttu ei täida praegune miinimumelatis enam oma kohtumenetlust lihtsustavat ülesannet ega pruugi kaitsta elatist saava lapse huvi.

Minu arvates praegune elatis (lapse keskmine ülalpidamiskulu kuus) ei ole liiga suur.
Elatiskalkulaatorit võiks kasutada ainult juhtudel kui lahuselav vanem ei suuda maksta elatist ja on vaja arvutada allapoole.

Elatise nõudes tuleb teha konkreetselt vahet vanematel ja teistel ülenejatel/alanejatel sugulastel.
Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kui nad just töövõimetud ei ole. 

Lapsega kooselaval vanemal ei tohiks olla õigust nõuda seadusega ette nähtud elatisest suuremat elatist kui ta ise seda maksta ei suuda.

Koos elavad vanemad esitavad kohtus erinevaid majapidamisega seotud kulusid (arveid), jagavad need pereliikmete arvuga ja väidavad, et need on siis ülalpidamisekulud.
Näiteks kahe laspsega koos elava vanema kulud:
Eluasemelaen 300€ / 3 = 100€ laps (vanem peab ka ilma lasteta eluaseme laenu maksma, nii et see ei ole laste ülalpidamisekulu)
Küte 1200€ aastas / 12 / 3 = 30€ laps kuus (koos elav vanem peab nagunii maja kütma, nii et seda ei saa pidada ülalpidamisekuluks sellisel määral)
Eluaseme kindlustus 120€ aastas / 12 / 3 = 3,33€ laps(kindlustust tuleb maksta ka ilma lasteta või siis ei maksa üldse)
Kodu internet 30€ kuus / 3 = 10€ laps (interneti leping oleks ka ilma lasteta)
Prügivedu 9€ kuus / 3 = 3€ laps (prügivedu kuulub nagunii majapidamise juurde)
jne...
Sellised kulud ei kuulu lapse ülalpidamisekulude juurde.

Kui elatist makstakse ainult ühele lapsele, siis kulu lapsele on suurem; kui rohkematele lastele, siis ühele lapsele kuluv summa vastavalt väheneb.

Praegune elatise summa on tegelikult ebamääraselt suur. Oletame, et on lahuselavale vanemale määratud elatis mis sõltub miinimumpalgast. Aastal 2019 on see summa 270 eurot. Eeldus on, et tegelikult panustavad mõlemad vanemad samapalju. Ehk siis ühes kuus peaks lapsele kuluma hinnanguliselt 270+270+60(lapsetoetus)=600 eurot. Tundub absurdne, et lapsele kuluv summa kuus võib olla suurem, kui iseendale kuluv summa (s.h. kodulaen, söök, kütus jne). Reaalsus muidugi on näidanud, et tihtipeale tasub lapsega koos elav vanem sellega enda isiklikke arveid, tellib rahumeeli netipoest rõivaid või paigutab selle raha oma äranägemise järgi. Kusjuures lisaks pangad arvestavad seda elatist kui kooselava vanema sissetuleku allikana. Lapse kulutused peaks olema igatepidi põhjendatud, olgu see summa mis tahes, ainult nii on võimalik määrata tegelikku lapsele kuluvat summat ja seda nii-öelda kirvega lüüa mingi kalkulaatori või miinimumpalga abil on vale.