Avatud valitsemise partnerlus on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus, mille eesmärgiks on edendada kodanikukeskset riigijuhtimist kasutades selleks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi. Partnerlusega saavad ühineda riigid, kes on hinnatud avatud valitsemise miinimumnõuetele vastavaks. Eesti on hinnatud miinimumnõuetele vastavaks ja meile on avanenud võimalus partnerlusega liitumiseks.
Eesti peamiseks eesmärgiks avatud valitsemise partnerluses osalemisel on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega.
Avatud valitsemise partnerluses osalevate riikide tegevused ja eesmärgid struktureeritakse ümber viie suure võtmevaldkonna. Tegevuskava esimesel elluviimise aastal valib iga riik neist vähemalt ühe valdkonna, mis võetakse tegevuskava fookusesse. Eesti tegevuskava koondab esimesel rakendusaastal kokku Eesti valitsuse tegevused kahes võtmevaldkonnas, milleks on avalike teenuste arendamine ning ametieetika edendamine. Nende kahe võtmevaldkonna valik lähtus eeldusest, et just neile keskendudes on võimalik Eestis avatud valitsemise põhimõtteid kõige tõhusamalt ellu viia. See ei tähenda, et teistes võtmevaldkondades oleksid avatud valitsemise põhimõtted vähem olulised – valitsuse eesmärgiks on rakendada neid läbivalt kogu valitsussektoris.

Avaliku konsultatsiooni käigus tegevuskava kohta esitatatavtele üldisemat laadi
ettepanekutele lisaks soovime seisukohti ka järgmistes konkreetseid võtmevaldkondi puudutavates küsimustes:
Avalike teenuste arendamine:
a) Millised tänased avalikud e-teenused vajaksid kõige enam parandamist?
b) Millised avaliku sektori kogutud andmed tuleks esmajärjekorras masintöödeldaval kujul kättesaadavaks teha?
c) Kuidas muuta kaasamine protsessina efektiivsemaks ja atraktiivsemaks nii riigile kui kodanikule?
Ametieetika edendamine:
a) Millised peaksid olema uue korruptsioonivastase strateegia põhifookused?
b) Millised tehnoloogilised lahendused võiksid aidata korruptsiooniohtu vähendada?