Juhime tähelepanu, et tegemist on kahest eelnõust koosneva paketiga, millest Riigikantselei on seisukoha kujundamiseks esitanud ning dokumentatsiooni lisanud ainult määruse eelnõu (2018/225). Paketi oluliseks osaks on aga ka esindajate määramist käsitleva direktiivi eelnõu (2018/226).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et eelnõudega hõlmatud subjektide ehk teenuseosutajate ring võib olla ebaproportsionaalselt lai ja vajab põhjalikumat analüüsi. Teeme ettepaneku subjektide ringi täpsustamisel hinnata proportsionaalsust – kas kõigi internetis erinevaid piiriüleseid teenuseid osutavate mikroettevõtete tegutsemise eelduseks peab olema eelnõus kirjeldatud esindaja määramise protseduuri läbimine? Kas võimalik võib olla ka lihtsustatud protseduuride rakendamine?
Täpsustamist vajaks ka eelnõuga hõlmatud teenuste ring. Praeguse määratlusega on soovitud katta kõikehõlmavalt e-teenuseid, kuid kõnealuse määratluse alla võib jääda ka teenuseid, mille puhul nõutud teabe edastamine ei ole võimalik või võib kujuneda ebamõistlikuks. Näiteks riistvara hostingu teenust pakkuv ettevõte ei pruugi omada kontrolli sellise teabe üle, mida käsitletakse tema serverite toel peetavas e-poes.
Esindaja määramise nõude rakendamine kolmandate riikide ettevõtjate suhtes sisaldab hulgaliselt küsitavusi. Näiteks jääb ebaselgeks, kuidas oleks praktikas teostatav sanktsioonide rakendamine kolmanda riigi teenusepakkuja suhtes, kes EL-s tegevuskohta ei oma, kuid siinsel turul teenuseid pakub.
Ettepanekud seisukohtadeks:
1. Eesti on seiskohal, et eelnõudega hõlmatud isikute ringi täpsustamisel tuleks kaaluda lahendusi, mis ei suurenda oluliselt ettevõtete, eriti mikro- ja väikeettevõtete halduskoormust.
2. Eesti on seiskohal, et eelnõudega hõlmatud tegevusvaldkondade täpsustamisel tuleks lähtuda formuleeringutest, mis arvestavad erinevate e-teenuste ärimudelitega võimalikult täpselt.
3. Eesti on seisukohal, et kolmandates riikides tegutsevatele teenuseosutajatele esindaja määramise kohustuse panemisel ja sanktsioonidele allutamisel tuleb lähtuda realistlikest ja praktikas toimivatest lahendustest, mis ei tooks samal ajal kaasa globaalse interneti teenusruumi killustatust.
Eesti on seisukohal, et kuivõrd süüteomenetluses olulise tõendi võib lisaks tekstile, helile, videole ja pildile moodustada nii andmeväli, andmete komplekt kui ka andmekogude logid, tuleks määruse artikli 2 punktis 10 esitatud content data termini sisus leiduva loetelu ette lisada sõnaühend „including, but not limited to“. |