Mõned kommentaarid määruse eelnõu kohta:
1. Redaktsioonilised märkused:
1.1„Ohtlike veoste vedu maanteel võib toimuda üksnes kemikaaliseaduse nõuetele vastava ohutusnõuniku järelevalve all.“
ADR konventsiooni eestikeelses vastes on tegemist ohutusnõustajaga.( P.1.8.3 Ohutusnõustaja)
1.2 „8) pakendamisjuhendile mittevastava saadetise pakendi kasutamine;“ ADR konventsiooni eestikeelses vastes on tegemist pakkimiseeskirjadega
1.3. „15) veo teostamine ohumärgiste ja tunnusmärkidega tähistamata sõidukiga;“
„1) veovahendi suurel ohumärgisel või oranži värvi ohtliku veose tunnusmärgil olevate…“
ADR konventsiooni eestikeelses vastes on tegemist tahvelmärgistuse ja oranžide tahvlitega (PEATÜKK 5.3 KONTEINERITE, MEGC-DE, MEMU-DE, PAAKKONTEINERITE.....)
1.4. Korduvalt jooksevad läbi mõisted- veovahend, sõiduk, veoüksus. ADR konventsiooni eestikeelses vastes kasutatakse mõistet veoüksus
Mõistlik oleks erinevates seadusandlikes aktides kasutada sarnast terminoloogiat.
2. Määruse eelnõus küsitavusi tekitavad sisulised nõuded:
2.1, „(1) Ohtlike veoste vedu maanteel võib toimuda üksnes kemikaaliseaduse nõuetele vastava ohutusnõuniku järelevalve all.“
Hetkel puudub minu andmetel kehtiv kemikaaliseadus. Aga selle nõude olulisem puudus seisneb selles, et mitte iga ohtlikku veost ei ole vaja vedada ADR-konventsioonist tulenevaid piirangutele tuginedes. (LQ, EQ, väikesed kogused). Selliste vedude korraldamisel puudub ka ohutusnõustaja (ohutusnõuniku) kaasamise kohustus.
2.2. § 2. on klassifitseeritud rikkumised raskusastmete järgi, kuid määruse eelnõus jääb arusaamatuks, kes vastutab konkreetse rikkumise eest- ühte ritta on pandud nii saatja kui ka vedaja vastutusalas olevad rikkumised (mis tegelikus elus tähendab seda, et igal juhul tehakse rikkumise avastamisel süüdlaseks autojuht kui vedaja esindaja).
Samal ajal VÕS kehtiv redaktsioon on sõnastatud järgmiselt:
VÕS § 777. Ohtlik veos
(1) Ohtliku veose vedamisel peab saatja vedajale õigeaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama ohu täpsest laadist …
§ 778. Veose pakend ja tähistamine
(1) Saatja peab veose selle liiki ja kokkulepitud vedamise viisi arvestades pakkima selliselt, et veos oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest....
(2) Saatja peab veose tähistama, kui tähistamine on vajalik selleks, et vedaja saaks toimida veosega vastavalt lepingule.
Kui vaadata määruse eelnõus § 2. (3) Raske ohtlikkuse tasemega on järgmised ohtliku veose autoveol kehtestatud nõuete rikkumised, siis toodud 19-st rikkumisest on alljärgnevad 10 saatja (Tootja, terminal, müüja jms.) vastutusala:
1) veoks keelatud ainete vedamine; (vastavat infot omab saatja)
2) veose lekkimine; (juhul, kui lekib pakend)
4) puistes veo teostamine kasutamiskõlbmatus konteineris; (konteineri valib ja laeb saatja)
7) nõuetele mittevastavata saadetise pakendi kasutamine; (VÕS § 778.)
8) pakendamisjuhendile mittevastava saadetise pakendi kasutamine; (VÕS § 778.)
9) segapakendamise erinõuete täitmata jätmine;
11) segalaadimise nõuete täitmata jätmine;
12) lubatud paagi täiteaste ületamine;
14) veose ohtlikkuse varjamine, veodokumendid puuduvad, sõiduk või saadetis on tähistamata;
16) veost puudutava teabe puudumine;
Keskmise ohtlikkuse tasemega nõuete rikkumistest kuulub saatja vastutuse alasse
5) saadetise pakendi, mahtlastkonteineri (edaspidi IBC) või suurpakendi katsetuse või kasutusaegade nõuete mittetäitmine;
6) saadetise vigastatud pakendi, IBC või suurpakendi kasutamine;
7) saadetise kasutamiskõlbmatus konteineris vedamine;
Minu arvates tuleks vastutaja leidmiseks määruses üheselt fikseerida rikkumiste vastutusala.
Lugupidamisega
Tõnu Mägi
ADR Koolitus OÜ
[email protected] |