Tahaksin juhtida tähelepanu, et ootused ruumi suurusele ja ooteruumile ei peaks olema universaalsed, vaid peaks arvestama tegevuse iseloomu. Näiteks üksi tegutseval psühhoterapeudil ei pruugi olla vaja ooteruumi, kui ta jätab kahe vastuvõtuaja vahele teatud mõistliku aja (nt 15 min). Ruumi täpne suurus sõltub samuti tegevuse iseloomust: nt pere- või grupiteraapia puhul võiks eeldada suuremat ruumi,. Seega ei oleks põhjendatav tegevusloa andmist seada sõltuvusse ooteruumi olemasolust või jätta tegevusluba andmata, kui tööruumi suurus on 11,5 m^2. See kommentaar ei käi eelnõu enda, vaid seletuskirja kohta. Kui seltuskiri annab juhiseid määruse rakendamiseks, siis võib juhtuda, et "ootuspärase" asemel hakatakse lugema "kohustuslik" ja kaalutlusõigust tegelikult ei rakendata.

Süsteem paraku ei võimalda esitada ei arvamust ega kooskõlastust, ainult kommentaari. Lisame EFLi arvamuse siia failina.

EFL_FT_iseseisev_osutamine.asice

Lisame EPS arvamuse Sotsiaalministri määruse eelnõule

EPS arvamus Sotsiaalministri määruse eelnõule.asice

Tere! Edastan siia Eesti Logopeedide Ühingu arvamuse ja ettepanekud määruse kohta. Lugupidamisega, Helje Möller

Eesti Logopeedide Ühingu arvamus Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine.asice

2023_06_16_EAL arvamus füsioteraapia, logopeedilise, psühholoogilise ravi määruse eelnõule.asice

Lisame Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidult 16.06.23. Sotsiaalministeeriumile saadetud arvamuse määruse eelnõu kohta.

Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu arvamus füsioteraapia, logopeedilise, psühholoogilise ravi määruse eelnõule .asice