Metsaomanikuna olen seisukohal, et riik teeb metsaomanikele riigilõivu kehtestamisega selgelt liiga.
1. Eelnõu seletuskirjas on esitatud, et metsateatise menetluskulud ja metsaregistri toimimise kõik kulud katab riik riigieelarve vahenditest, kuigi vahetu kasu saajaks ei ole ühiskond tervikuna. Metsaseaduses on öeldud, et oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris. Seega ei peaks kogu metsaregistri ja süsteemi toimimise peaks kandma üksnes metsaomanik. Metsaomanik maksab metsamaa eest juba niigi kõrgemat maamaksu ja tulevikus tõenäoliselt veelgi rohkem. Raiutud metsamaterjali müügil ja väärtustamisel kogub riik erinevaid makse, mis ongi tegelikult metsaomaniku panus.
2. Seletuskirja punktis 6.3.1. on selgitus, et ühe metsateatise kulu metsaomanikule ei ole suur. Suurel metsaeraldisel kavandatav lageraie puhul ei pruugi riigilõiv 15 eurot olla tõesti suur. Samas tuleb arvestada, et Eesti metsade olemust ja eripalgelisust arvestades on välja pakutud riigilõiv siiski väga kallis.
Metsateatis kinnitatakse metsaeraldise põhiselt. Keskkonnaministri 16.01.2009. määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 4 lg 2 kohaselt eraldise pindala alampiir on ümardatult 0,1 ha. Tavaliselt kujuneb raieala mitmest eraldisest ja tasutava riigilõivu suurus kujuneb raie kavandamisel üldjuhul oluliselt suuremaks kui 15 eurot. Arvestades, et tänase eelnõu kohaselt tuleb metsateatis saada ka sanitaarraieks, mis on üldjuhul väiksemahuline ja kallis tegevus, ei saa väita, et ühe metsateatise kulu omanikule ei ole suur.
3. Hetkel kavandatud riigilõiv on ühtne sõltumata kavandatavast raieliigist. Vajalik on kaaluda erandite tegemist. Sanitaarraiet on vajalik ja põhjendatud teostada korraga suuremal alal kui üks metsaeraldis. Ei ole proportsionaalne, et väiksemahulise sanitaarraie tegemiseks, mis on seotud üksnes kuludega, peab tasuma näiteks 4 eraldisega metsaosal 60 eurot. Sanitaarrraie vajadus võib tekkida ootamatult ja ka mitmed korrad järjest (näiteks hiljutine torm Lõuna -Eestis). Metsaseadus küll sätestab, et 20 tm võib ühe kinnistu aastas võib raiuda metsateatist esitamata. Kuid suurema kinnistu puhul ei võimalda see erand siiski õiguspäraselt kogu kinnistul vajalikku raiet teha.
Kindlasti on vajalik erand ka seoses metsakahjustustega. Taas tuleb arvestada ka seda, et metsateatis on metsaeraldise põhine ja kahjustusest teatamine mitme eraldisega metsas võib kujuneda ebaproportsionaalselt kalliks.
4. Seletuskirja lk 11 tuuakse välja, et praktikas esineb juhtumeid, kus objektidele esitatakse ka korduvaid metsateatisi tegelikke raieid teostamata. Kõnealuste teatiste menetlemine on KeA-le täiendav ressursikulu. Selline põhjendus ei ole absoluutselt kohane. Metsateatis annab õiguse raiuda, mitte ei pane kohustust raiuda. Metsaraie sõltub teatavasti ilmast. Teatud metsi ei ole võimalik raiuda ja metsamaterjali välja vedada kui ei ole külmunud pinnast (raieks kaitsealadel see üldjuhul raie teostamise üks eeltingimus), kuid ilma „tellida“ ei saa. Enne raiet on vajalik on lahendada juurdepääsuküsimused, mis vaidluse tekkimisel võtavad kohtutes aega aastaid jne. Kevade on teede lagunemise aeg, millele järgneb pesitsusrahu. Seega ei ole midagi eripärast ja taunimisväärset selles, et vaatamata metsateatise võtmisele jääb aasta jooksul raie tegemata. Korduva samasisulise metsateatise menetlemine, kui selline, ei ole Keskkonnaametile üldjuhul täiendav ressursikulu.
5.Seega enne riigilõivu kehtestamist tuleb siiski põhjalikult kaaluda erandeid.
6. Erandid on hädavajalikud ka juhuks, kui metsaregistri süsteem ei võimalda esitatud metsateatise muutmist. Kui riik seab looduskaitselisi piirangud, nendest omanikku teavitamata, esitab omanik teadmatusest metsateatise, millega kavandatud raiet enam teha ei saagi, mistõttu saab ka keelduva otsuse. Ei saa eeldada, et maaomanik oskab enne metsateatise esitamist lülitada metsaportaalis sisse kõik vajalikud kaardikihid ( mis sageli ei ole õiged või on puudulikud) ja esitada korrektse metsateatise. Kui jääda seisukohale, et üks esitatud metsateatis võrdub 15 eurot, on oht saada riigilõivuga „topeltmaksustatuks “ iga valesti täidetud metsateatise eest väga suur. Peab olema tagatud menetluses oleva metsateatise parandamise või täpsustamise võimalus.
7. Eelnõust ei nähtu, et teatud juhtudel riik riigilõivu tagastaks. Kindlasti ei ole õiglane ja proportsionaalne, et juhul, kui riik peatab looduskaitselistel põhjendustel esmalt metsateatise menetluse LKS § 8 lg 6 alusel 28 kuuks ja hiljem metsateatist ei kinnita, omastab ta lisaks ka tasutud riigilõiv väitega, et metsateatist ju menetleti ja tehti kulusid.
8. Nii eelnõu seletuskiri kui riigi poolt antavad selgitused peavad olema arusaadavad. Keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ https://www.riigiteataja.ee/akt/115082017009 lisaks oleva metsateatise vormi on nimetus metsateatis. Tavaline inimene täites selle vormi võib saada suure üllatuse, et 15 euro suuruse riigilõivu asemel tuleb tal tasuda metsateatise kinnitamise järgselt näiteks 4 eraldise märkimisel riigilõivuna 60 eurot.
Seletuskirjast ei nähtu, kas on kavandatud viidatud lisa muutmine? Kas on kavandatud metsateatise vormile selgitus, et iga täidetud rea eest tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot.
Seletuskirjas ja uue riigilõivu info kommunikeerimisel peab riik metsaomanikele üheselt selgitama, et metsateatis kinnitatakse ühe eraldise kohta, mitte kogu metsakatastri kohta. Riigilõiv 15 eurot võib näida küll väike, kuid praktikas võib ka väiksemahulise raie kavandamisel tegelik riigilõiv kujuneda väga kalliks.
1 |