Virumaa Põllumeeste Liit ja Järvamaa Põllumeeste Liit on jätkuvalt seisukohal, et heksli kokku kogumise nõue on vajalik ja toetab aktiivsete põllumajandustootjate tegevust. Maa on tootmisvahend ja seda tuleks kasutada kõige efektiivsemal moel tootes maksimaalselt lisandväärtust kahjustamata keskkonda. 
Leiame, et on põhjendamatu tingimuste muutmine otsetoetuste taotlusperioodi keskel, mil paljudel tootjatel olid juba taotlused esitatud. Tingimused olid kokku lepitud aastal 2016 ja põllumajandustootjad oma tegevusi selle alusel planeerinud.  Antud eelnõu ettevalmistamise protsessi põllumeeste esindusorganisatsioone ei kaasatud.
Üleminekuperioodil 2017-2018 vähenesid märgatavalt maa rendihinnad, maa liikus aktiivsete toojate kasutusse. Vaid põllumajandusmaa hooldamisega tegelevate taotlejate hulga vähenemise põhjustas tõenäoliselt  üleminekuperiood heksli kokku kogumiseks. Oleks põhjendamatu neid tendentse nüüd uuesti vastupidiseks pöörata olukorras, kus kiiresti laieneval lihaveisekasvatusel napib sööta ning noortalunikud on maapuuduses.
Ka hekseldamise keskkonnamõju on negatiivne: mahajäetud heksel suurendab CO2 eraldumist, lämmastiku leostumist (rohumassi lagunemine) ja vähendab liigirikkust, kuna paks rohumass lämmatab enamuse taimestikust toimides multšina. 
Hekseldamine põhjustab linnupoegade ja loomade hukkumist.
Põllumajanduseks mittesobivad maad võiks hekseldamise asemel metsastada, kuna see pikendaks süsinikuringet. Samuti võiks seal mõelda vähenõudlike energiakultuuride kasvatamisele, sest nõudlus alternatiivsete kütuste järele kasvab.
Meie arvamus on, et antud määruse muutmine ei ole praeguses majandussituatsioonis vajalik ega põhjendatud.

Lugupidamisega

Mae Alviste                               Toomas Uusmaa
Virumaa Põllumeeste Liit          Järvamaa Põllumeeste Liit
Juhatuse liige                             Juhatuse liige

Paljud loomakasvatajad, sh. lihaveisekasvatajad on seisukohal, et antud määrusemuudatusega on rikutud loomakasvatajate õigustatud ootusi nende siseriiklike konkurentsitingimuste parandamisel ning tootmisvõimaluste laiendamisel. 
Hekseldamise keeld võeti vastu juba 2016 aastal ning kõikidele põllumajandustootjatele anti 2 aastat üleminekuaega oma tootmisplaanid vastavusse viia. Väidet, et "söödaväärtuseta niidet ei pea kokku koguma", ei saa kuidagi võtta arvestatavana, sest sellisel juhul ei ole maa kasutaja püüdnud sellele kas väärtust andagi või kui konkreetne taimestik on kasutuskõlbmatu, ei peaks seda siis üldse ei niitma ega hekseldama ega toetust taotlema. Sellistel maadel tuleks kasutada muid, alternatiivseid tootmisvõtteid- metsastamine, muude energiakultuuride kasvatamine. Sellistele maadele on praktiliselt igas Eesti piirkonnas võimalik leida väärindaja loomakasvatajate näol.
Hekseldamine ei tooda midagi kasulikku ei keskkonnale ega ühiskonnale, vaid kulutab asjatult maa- ja masinaressurssi, EL ja maksumaksja raha, ja diiselkütust, suurendatakse vaid CO2 heidet nii masinatööde kui mahajäetava heksli laguproduktide näol. 
Riikliku põllumajanduspoliitika eesmärgiks peaks olema konkurentsivõimelise,  keskkonnasäästliku  maaelukeskkonna loomine, hoidmine ja toidu tootmine, et inimesed püsiks maal, suudaksid toita oma pere ja nende ettevõtlusest oleks kasu ka riigile. Antud määruse muudatus seda küll ei toeta, sest hekseldamine ei soodusta ei maal püsimist, töökohtade loomist ega toodangust käibe loomist.

Jane Mättik
MTÜ Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
juhatuse esimees