Leiame, et antud määruse eelnõu koostamisel on rikutud kaasamise head tava, kuna info antud eelnõu kohta jõudis põllumeesteni siis kui see oli juba eelnõude infosüsteemis. Eelnõu analüüsimiseks, liikmetega konsulteerimiseks ja arvamuse avaldamiseks on 2 nädalat liiga lühike aeg. Oleksime eeldanud, et meid kaasatakse varasemas etapis.
Põllumajandusesindusorganisatsioonina ei näe me, mis on antud registreeringu eesmärgiks. Oleme vastava küsimuse Keskkonnaministeeriumile esitanud 23.08.2016, kuid meile pole vastatud. Küsitav, millist kasu saab ühiskond antud registreeringu kohustusest ja kas sellega seotud ühiskondlik tulu on proportsioonis tekkiva kuluga nii riigile (täiendav administreerimine) kui ettevõtjale. Nii registreeringu taotlus kui ka registreeringust tulenev iga-aastane aruandekohustus on nii keerulised, et nende täitmiseks tuleb kasutada ettevõtjal eksperte. Leiame, et eelnõule tehtud mõjuanalüüs põllumajanduse osas on puudulik, sest täiesti on analüüsimata mõju registreeringukohuslasteks lisanduvatele pere- ja väike-ettevõtetele. Analüüsist ei selgu, kas on kindlaks tehtud, kui paljusid kuivatiomanikke puudutab antud registreeringu kohustus.
Loomakasvatusettevõtete künnisvõimsuse kehtestamise põhjenduseks toodud uuring arvestab ammoniaagi piirväärtuseid, kuigi hetkel kehtiv regulatsioon on seadnud ammoniaagile ainult sihtväärtuse.  Meie jaoks on mõistetamatud künniste kehtestamise alused.
Kui registreeringu eesmärgiks on andmete kogumine, siis neid on võimalik saada oluliselt väiksema bürokraatiaga.
Leiame, et on lubamatu kehtestada põllumehe jaoks täiesti uus ja töömahukas kohustus sisuliselt etteteatamata (eelnõu jõustumine planeeritud 01.01.2018)

Ann Riisenberg
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
keskkonnavaldkonna juht 
[email protected]