Kooskõlastamise etapis avalikustatud eelnõus on kaduma läinud infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi senine eesmärk, milleks on tõsta ühiskonna üldist teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja nii kaasata võimalikult paljud  inimesed toimuvasse arenguprotsessi. 

 Selle asemel on eelnõus eesmärgiks seatud uute ning uuenduslike e-teenuste loomist ja rakendamist toetava ühtse teenusruumi arendamine.  Kahtlemata on ka see hea eesmärk, kuid   jätab tahaplaanile  vajaduse võtta  loodud teenusruum tõhusalt kasutusele.   Teenusruum ei ole ju eesmärk omaette vaid vahend kaasaegsete avalike teenuste osutamiseks - teenusruumi väärtustab alles selle  kasutamine.  

Eesmärgi muutumisest tulenevalt on oluliselt teisenenud ka sihtgrupid ja tegevused, kus põhirõhk on suunatud avaliku sektori sisestele tegijatele ja tegevustele.  Tõsi, toetusskeemi sihtgrupi hulgas on  nimetatud ka üksikisikuid ja ettevõtjaid kui IKT lahenduste kasutajaid. Kahjuks jätab  eelnõule lisatud toetusskeemi eelarve õhku küsimuse, kui palju seitsmeks  aastaks kavandatud 5 miljonist eurost  läheb otseselt infoühiskonna „lihtliikmete“ teadlikkuse tõstmiseks.   Statistikaameti avalike e-teenuste kasutamise statistika viitab sellele, et praeguse olukorraga ei saa kuidagi rahul olla. 

Minister võiks enne käskkirja allkirjastamist  tõsiselt kaaluda, kas  õigusakt sellisel kujul vastab ühiskonna vajadustele.  

Liia Hänni
e-Riigi Akadeemia
e-Demokraatia programmi juht
8.01.2015