| Ava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | Tähtaeg: 01.11.2023 23:59 | Vastatud: 02.11.2023 08:52 |
|
| Ava | Haridus- ja Teadusministeerium | Tähtaeg: 01.11.2023 23:59 | Vastatud: 01.11.2023 08:45 |
| Algatuse eelised: väheneb tunnustamise ja asutamisega seonduv õiguslik ja halduskoormus teises liikmesriigis tegutsevatele MTÜ-dele. Praegu on 24 EL liikmesriigis MTÜ-dega seotud õiguslikud reeglid väga erinevad: sh on erinevalt reguleeritud asutamisega seonduv (asutajate miinimumarv ja nõuded kodakondsusele vms); see, millal MTÜ saab juriidilise isiku staatuse; milline on ühingu juhtimine ning millised on ühingu võimalused majandustegevuseks (vt ettepaneku seletuskiri, ettepaneku taust: põhjused ja eesmärgid).
Hinnang: HTM toetab sellist ühinemisvabadust ja üle-euroopalist kodanikkonda toetavat algatust. Ettepaneku taustas on esitatud statistika, mille järgi on EL-is praegu ca 0,5 miljonit piiriülese tegevusega seotud või sellise sooviga MTÜ-d, mis tegutsevad sh teadus- ja arendustegevuse, hariduse ning koolituse vallas. Vähemalt teoreetiliselt võiks ECBA-d aidata kaasa suuremale III sektori tegutsemisvabadusele EL-is ja seega toetada ka HTM-i huvi osaleda erinevate sh välisriigi – tulevikus piiriüleste – MTÜ-de tegevuses (eelkõige rakenduskõrgkoolide ja riigikoolide kaudu). HTM valitsemisalast laiemas mõttes oleksid ka kõrgkoolid kindlasti huvitatud osalemisest erinevate piiriüleste MTÜ-de tegevuses.
Eesti õigusesse lisanduv ühingutüüp (ECBA) kui selline iseenesest HTM-i vaates olulist õiguslikku muudatust tõenäoliselt kaasa ei tooks. Algatuse järgi austatakse liikmesriikide õiguses piiriülese tegevusega tegelevatele MTÜ-dele uue õigusliku vormi loomisel ning nende MTÜ-de tegevusele ja liikuvusele tingimuste kehtestamisel liikmesriikide õigustraditsioone ning tegemist oleks täiendava õigusliku vormiga paralleelselt siseriiklikus õiguses olemasolevate MTÜ-de õiguslike vormidega (vt algatuse punkt 3, mõjuhinnang). HTM-i jaoks on MTÜ-dega seoses oluline teema riigi võimalus osaleda mitme esindaja kaudu MTÜ-de tegevuses. See küsimus on Eesti siseriikliku õiguse reguleerimisalas. Ühingu vorm – kas siseriiklik MTÜ või EL-is tunnustatud ECBA – pole seejuures oluline, kuivõrd põhiline probleem on riigiõiguslik: riik kui üks juriidiline isik saab olla eri ühingutes liige vaid ühe esindaja kaudu. St et kehtiv õigus, sh riigivaraseadus, ei luba, et riik osaleb MTÜ (sh välisriigi MTÜ või ka tulevikus ECBA) töös nt mitme riigikooli või samaaegselt riigikooli ja rakenduskõrgkooli kaudu. |
|
| Ava | Kultuuriministeerium | Tähtaeg: 01.11.2023 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Siseministeerium | Tähtaeg: 01.11.2023 23:59 | Vastatud: 10.11.2023 13:27 |
|
| Ava | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium | Tähtaeg: 01.11.2023 23:59 | Vastatud: 24.10.2023 10:07 |
| Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ei ole ettepanekuid piiriüleseid mittetulundusühinguid käsitleva direktiivi eelnõule. Vastus edastatud Justiitsministeeriumile e-kirja teel 24.10.2023. |
|
| Ava | Rahandusministeerium | Tähtaeg: 01.11.2023 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Sotsiaalministeerium | Tähtaeg: 01.11.2023 23:59 | Vastatud: 01.11.2023 20:41 |
|
| Ava | Kliimaministeerium | Tähtaeg: 01.11.2023 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Välisministeerium | Tähtaeg: 01.11.2023 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|