| Ava | Rahandusministeerium | Tähtaeg: 11.07.2016 23:59 | Vastatud: 07.07.2016 15:16 | Kooskõlastatud |
|
| Ava | Siseministeerium | Tähtaeg: 11.07.2016 23:59 | Vastatud: 11.07.2016 13:46 | Kooskõlastatud |
| Vastavalt telefoni teel kokku lepitule edastan e-kirjaga Siseministeeriumi tähelepanekud justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused ja viis“ eelnõu kohta.
1. Eelnõuga ei ole sisuliselt teksti muudetud, kuid üks täpsustav küsimus, mis võiks Siseministeeriumi hinnangul olla selgitatud seletuskirjas. Paragrahvis 1 on toodud arvestamise alused, kus kohtueelse menetluse kohta on § 1 lg 2 toodud, et kohtueelses menetluses arvestatakse tasu menetlustoimingu osalemise eest menetlusprotokollis märgitud toimingu alguse ja lõpu kellaaja järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Sellest sõnastusest lähtuvalt saaks kohtueelses menetluses kaitsja esitada uurimisasutusele taotlust konkreetsel toimingul osalemise eest (v.a. kui menetlustoiming jääb ära ja ei ole mõistliku aja jooksul ette teatatud või kui ei ole tegu kohtuistungil osalemisega või selle ettevalmistamisega). Sama põhimõtet järgib § 6 toodu, kus lg 1 lause teine pool räägib maksimumtasust ühe toimingu koht, kuid esimene pool räägib tasust iga poole tunni kohta.
Samas § 1 lg 3 kirjeldatakse tasu arvestamist, kui tegu järjestikku toimunud menetlustoimingute või muude toimingutega. Õhku jääb küsimus, mida antud juhul peetakse silmas muude toimingutega – kas selle alla võib kuuluda ka menetlustoimingu väliselt toimuv konsultatsioon kohtueelses menetluses või on peetud silmas antud juhul muid toiminguid, mis jäävad väljapoolt uurimisasutuses toimuvaid menetlustoiminguid vms? Kui siia kuulub ka konsultatsioon, siis seda ei saa iseenesest pidada menetlustoiminguks ja kui konsultatsioon toimub muul ajal ja kohas, kui menetlustoiming, siis sisuliselt puudub ka menetlejal võimalus või on see põhjendamatult ajakulukas selle toimumise kestvuse ülekontrollimine.
Seetõttu võiks vähemalt seletuskirjas olla toodud, mida muude toimingute all silmas peetakse. Ning kui nende alla kuulub ka konsultatsioon kohtueelses menetluses, siis peaks see olema ka eraldi välja toodud koos selgitusega, millised on tasumäärad või siis sõnastuse korrigeerimisega § 6 lg 1.
2. Eelnõu § 21 lg 2 on toodud nõue, et enne taotluse esitamist tutvustab advokaat taotlust esindatavale, võttes esindatavalt selle kohta taotlusele allkirja. Varasemas Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korras sellist nõuet ei olnud. Iseenesest uurimisasutuse vaates ei ole probleemi, kuid sellisel juhul peab kaitsja taotluse läbi riigi õigusabi infosüsteemi sisestamiseks selle skaneerima. Kiiretes olukordades – nt kiirmenetlused, mis on seaduse mõttes ajakriitilised menetlused, tähendab see, et kaitsjal peavad olema vastavad tehnilised vahendid ning seetõttu võib tekkida ajakadu. PPA uurimisasutusena selles osas abi osutada ei saa, see läheks vastuollu turbepoliitikaga. Tasu taotluse aktsepteerimine uurimisasutuse poolt peab vastavalt Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-toimiku süsteemi kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise korrale olema lahendatud e-toimiku süsteemi kaudu v.a. kui see ei ole tehniliselt võimalik. Kui on tegu kiirmenetlusega, ei pruugi olla kaitsjal füüsiliselt aega oma kontorisse sõitmiseks, et taotlust skaneerida, aga uurimisasutus võiks tasu taotlused läbi vaadata ja rahuldada enne isiku kohtu alla andmist, et tasu väljamõistmise küsimus ei jääks kohtuotsusega lahendamata.
Sama sätte lauses 2 on võimalus, et taotlus võib jätta tutvustamata, kui see osutub muul põhjusel võimatuks või advokaati ebamõistlikult koormavaks. Seletuskirjas laiemalt sellele selgitust antud ei ole, kuid lähtuvalt sõnastusest puudutaks see võimalus tutvustamist ennast, mitte allkirjastatud taotluse skaneerimist. Seega võiks kaaluda ehk sõnastuse korrigeerimist. Lisaks kui taotlus jääb allkirjastamata, siis peaks advokaat lisama taotlusele selgituse põhjuste kohta, aga kas see peaks olema lisa taotlusele või võib põhjus olla toodud taotluses endas, on üheselt toomata. Uurimisasutusel oleks aga vaja teada, kas kaitsealuse allkirja ning selgituste puudumine esitatud taotluses oleks taotluse rahuldamata jätmise aluseks või mitte.
Lugupidamisega
Ragnar Kass
õigusnõunik
õigusosakonna juhataja ülesannetes
Siseministeerium |
|