| Ava | Kaitseministeerium | Tähtaeg: 16.02.2022 23:59 | Vastatud: 16.02.2022 16:19 |
| Kaitseministeeriumi arvamusel on loamenetluse viivituse kitsaskohaks nõrk teadlikkus, mida see või teine taastuvenergia projekt endaga kaasa toob. Kuigi tuuleenergeetika osas on teatud reeglid jube rakendunud, ei ole siiski selgust uute tehnoloogiliste arengute puhul nagu päikeseelektrijaamad (PEJ), pumphüdroakumulatsioonijaamad (PHAJ) jms. Sellest tekitab teatud ebakindlust, kas on vastav areng muudele eluaspektidele kahjulik või mitte.
Kaitseministeeriumi vaatest on kitsaskohaks päikeseenergeetika arendusala. Päikeseenergia on võrreldes tuuleenergiaga odavam ja kättesaadavam, nõuab vähem investeeringuid, mistõttu huvi päikeseergeetika vastu on üsna suur. Samas ei ole päikeseenergiajaamade (PEJ) mõju keskkonnale ja riigikaitsele lõpuni uuritud. Näiteks on teada, et PEJ tekitavad elektromagnetkiirgusi, mis võivad mõjutada lähedal asuvate raadiovastuvõttuseadmete ja navigatsiooniseadmete tundlikkust. Puuduvad tunnistatud protseduurid, rahvusvaheliselt aktsepteeritud uuringud (nt tuuleenergeetika puhul on see EUROCONTROL Guidelines for Assessing the Potential Impact of Wind Turbines on Surveillance Sensors), mis annaksid selgemat metodoloogiat PEJ mõjude hindamiseks side- ja raadioseadmetele. Vastav tunnustatud arvestusmetodoloogia, millele saab nii ametnik kui arendaja tugineda taastuvenergia erinevate tehnoloogiate puhul, oleks äärmiselt kasulik ja kiirendaks menetlusprotsessi vältimaks eelkõige arusaamatusi, vaidlusi, erinevaid tõlgendusi poolte vahel. |
|
| Ava | Rahandusministeerium | Tähtaeg: 16.02.2022 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Keskkonnaministeerium | Tähtaeg: 16.02.2022 23:59 | Vastatud: 16.02.2022 12:03 |
|