Tere! Pean nõustamise omaosaluse % liiga väikeseks ja ebaefektiivseks, kuna metsanduskonsulentide vahel puudub konkurents. Raha maksmisel nõustamisel ei kontrollita üldse nõuande sisulist poolt, vaid faktilist, kas nõuanne on reaalselt toimunud. Nõuanded on muutunud põhimõtteliselt õigusaktide ümberkirjutamiseks. Reaalset nõuannet ei toimu. Praeguse eelnõu kohaselt 10% omaosluse maksavad kinni konsulendid ja põhimõtteliselt mängitakse kokku metsaomanikuga. 
Miinimum peaks olema vähemalt 30% ja see peaks kehtima ka 2 h nõustamisel. Praegu on ebavõrdne olukord. Põllumeestel on omaosalus 30%, metsameestel 10. Üks maaelu toetamine. 
Teine probleem ühismüügi toetamine läbi metsaühistute. Leian, et riik solgib turgu ja toetab ühtede ühingute äri ja teistel ei toeta. Mingit probleemi ei oleks, kui toetuskõlbulik oleksid ühistutesse kuuluvate metsaomanike metsamüük. Mitteühitutesse kuuluvate metsaomanike müüki ei tohiks riik toetada. See on ebaterve konkurents. 
Olen neid ettepanekuid teinud ka KKM ja SA Erametsakeskusele, kuid usun, et seal käib pigem oma heaolu nimel võitlus, aga mitte ei mõelda terviklikult. 
Lugupidamisega
Ülo Vendland
[email protected]

25.doc

Määruse muutmisettepanek .doc

Jüri Peetrimäe ja konsulentide  ühine ettepanek on metsaomanikele usaldust loov ja meelepärane. Toetan seda ettepanekut.

29) §13 lg5 täiendatakse järgmises sõnastuses:

Alates 2012.aastast võib metsaühistu toetust taotleda metsaühistu, kelle liiknmete arv on vähemalt 100, alates 2013.aastast vähemalt120, alates  2014. aastast vähemalt 140, alates 2015.aastast vähemalt 160 jne.

Põhjendus: Ülearu suur liikmeskond peletab metsaomanikud  kui indiviidid ühistutest eemalduma,ühistegevust edendada on mõistlik mitte liiga suure liikmeskonnaga.
Vanemaealised omanikud ei suuda enam metsadega aktiivselt tegeleda aga järeltulijad loobuvad metsadest.See tähendab liikmete arvu kahanemist , vastupidiselt soovitule

Toetan individuaalnõustamise omafinantseeringu alustamist aastast 2013. Omafinantseeringu rakendamine puudutab eelkõige eakaid või halval majanduslikul järjel olevaid metsaomanikke, kes eelkõige nõuannet vajaksid.

MTÜ Minu Mets toetab ettepanekut mitte tõsta sellel aastal määruse alusel kohustuslikku liikmete arvu metsaühistu toetuse taotlemisel. Põhjendus: metsaühistu tegevus mittetulundusühistutena on suunatud ühistegevusele. Ühistegevus sisaldab suurel osal ka metsaomanike teadlikkuse tõstmist läbi ühiste koolituste, teabepäevade ja rühmanõustamiste nii teoreetilite kui praktiliste tegevuste läbi. Võttes metsaühistutelt võimaluse korraldada metsanduse mainet ja metsaomanike teadlikkuse kasvu suurendavaid üritusi, võib  ühistute liikmeskond väheneda. Väheneb ühistute võimekus teenindada metsaomanike, kuna tekib vajadus palgalise tööjõu järele.  Toetuse määra rakendamiseks 120 liikme olemasolul rakendada  vajadusel aastast 2013, kui eelnevalt on analüüsitud rakenduse mõju ühistegevusele.

MTÜ Viljandimaa Metsaseltsi juhatus ja konsulendid  toetavad:
1. Jüri Peetrimäe ettepanekut rakendada omaosalust  erametsaomanike nõustamisel alates 01.01. 2013  ja antud muudatusest tuleks teavitada 2012 aasta jooksul üldsust  kõikide meediakanalite kaudu.
2. Anne Kaljuvee ettepanekut metsaühistu liikmete arvu suurendamise kohta. Eriti puudutab see käesolevat aastat, kuna kõikidel ühistutel on kehtiva määruse alusel õigustatud ootus (2011 aastal plaanitud tegevused 2012 aastaks) saada tuge rühmanõustamiste ja muude tegevuste elluviimiseks siseriiklikust toetusest.
MTÜ Viljandimaa Metsaseltsi juhatus ja konsulendid  teevad ettepaneku:
1.  Muuta §13  Metsaühistu toetus lg 6 punkt  1:  -  rühmanõustamiste korraldamise toetuse piirmäära suurendada  vastavalt  metsaühistu liikmete arvu suurenemise nõudele 
Põhjendus: Suurema liikmeskonnaga metsaühistu rühmanõustamistel osaleb suurem arv metsaomanikke ja seega kulutused ruumile, jaotusmaterjalidele jne suurenevad oluliselt.
2. Muuta § 13 lg 6 punkt 2:  - viia sisse  (eelnõus puuduv) piirmäär  metsamajandusliku koostöö projekti kohta.
Põhjendus: siseriiklikest toetustest  makstakse toetust majanduslikku tulu toovale tegevusele ja kõigil muudel (V.a. erametsaomanike koolitus) mittetulutoovatel tegevustel on kehtestatud piirmäär.  

MTÜ Viljandimaa Metsaseltsi juhatus ja konsulendid 
Eha Valeikiene (juhatuse esimees)
Ülle Kuldkepp  (juhatuse liigeja konsulent)
Are Metsma (juhatuse liige ja konsulent)
Taivo Lehesmets  (juhatuse liige)
Tarmo Vaalmäe  (juhatuse liige)
Einart  Kask  (juhatuse liige)
Viljar Loode  (juhatuse liige)
Riita Belouštšenko  (konsulent)

Selgitus:
Õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peab igal metsaomanike organisatsioonil olema võimalus kujundada oma tegevus mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena. 
Kahekümneaastase metsandusliku ühistegevuse juures on 97272 metsaomanikust vaid veidi üle 4 % ühinenud metsaomanike organisatsioonidesse. 2011.aasta lõpu andmeil oli Eestis 10 metsaomanike organisatsiooni kus oli liikmeid üle 120, 17 metsaomanike organisatsiooni kus oli liikmeid 80-119 ja 25 metsaomanike organisatsiooni kus oli liikmeid alla 80. Kuni KMM määruse muutmise eelnõu avaldamiseni 13.jaanuaril 2012 teadsid kõik metsaühistud, et metsaühistu toetust on võimalik taotleda kõigil nendel metsaühistutel, kus on vähemalt 80 liiget.

Kuu-poolteist enne määruse rakendamist (st. enne metsaühistu toetuse taotlemise tähtaega) ei ole piisav aeg, et valdav osa metsaomanike organisatsioonidest suudaksid oma liikmeskonna viia määruse muudatusega nõutud tasemele, mis tagaks võimaluse taotleda metsaühistu toetust. 
Seega tuli selline määruse muudatus 42 metsaomanike organisatsioonile ootamatusena ning neil tuleb kuu kuni pooleteise juures suurendada oma liikmete arvu, olenevalt praegusest liikmete arvust umbes 50 % või isegi oluliselt rohkem. Selline ootamatu suuremahulise liikmete arvu suurendamine vajadus nii lühikese etteteatamise ajaga on praktiliselt ebareaalne.
Seega kaob nendel metsaomanike organisatsioonidel võimalus korraldada nii oma liikmetele ja ka teistele metsaomanikele 2012.aastal rühmanõustamisi.
Käesolevaks ajaks ei ole Eestis veel välja kujunenud üleriigiliselt katvat metsaomanike organisatsioonide võrgustikku ega jätkusuutlikku tugisüsteemi. Seepärast tuleb riikliku toetamise abil aidata välja kujundada üleriigiliselt kattev ja metsaomanikele teenuseid osutav-vahendav võrgustik ning jätkusuutlik tugisüsteem. See tähendab, et riiklike toetuste abil tuleb soodustada üleriigiliselt katva elujõuliste ja jätkusuutlike metsaomanike organisatsioonide võrgustiku väljakujunemist, mitte aga üksikute suurte eraldiasuvate metsaomanike organisatsioonide eelisarendamist.
Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 on seatud eesmärk, mille kohaselt on kavas metsaühistulise tegevuse hoogustamiseks maksta siseriiklikke toetusi vaid metsaühistusse kuuluvale erametsaomanikule. Suurearvulisele erametsaomanikkonnale siseriiklike toetuste administreerimine on metsaühistu jaoks seotud oluliste rahaliste ja ajaliste kuludega. Seepärast on edaspidi võimelised siseriiklike toetusi administreerima ainult need vähesed metsaühistud, kes vastavad määruses toodud metsaühistu toetuse saamise nõuetele. Ülejäänud valdav enamus metsaomanike organisatsioone ei ole võimelised omavahenditest siseriiklike toetusi administreerima ning oma liikmetele siseriiklike toetusi taotlema. Sellega pidurdub nende metsaomanike organisatsioonide liikmeskonna kasv ja areng ning ei kujune välja üleriigiliselt katvat metsaomanike organisatsioonide võrgustikku ega jätkusuutlikku tugisüsteem.

Selgitus:
Käesolevaks on firmade omanduse üle 263 000 ha endiseid põliseid talumetsi, millest valdav osa on ostetud riigi poolt korraldatud oksjonitel (ja lähiajal ostetakse veel mitukümmend tuhat hektarit). Firmad on nende maade soetamiskulude tagasiteenimiseks asunud neid metsi ka kohe intensiivselt majandama. Samuti asub lähiajal ka RMK intensiivselt majandama talle riigi poolt üle antud 100 000 ha endisi põliseid talumetsi. Nii firmade omandis olevad metsad kui RMK majandada olevad metsad asuvad eranditult kõik praeguste talumetsade vahel või naabruses. Seega on näha, et lähiajal tekib talumetsaomanikel hulga täiendavaid probleeme, mille lahendamiseks on vaja kohe nõustamist. Näiteks piiriprobleemid, sest paljud maad saadi tagasi kaardimaterjali põhiselt; piirisihid on kinni kasvanud ja varitseb oht, et raietega võidakse minna üle piiri; naaberkinnistutel tehtavad lageraied avavad talumetsade metsaservi ning suurendavad nendes metsaosades tormikahjustusi (seda näitas ka viimane jõulutorm) ja neile järgnevaid üraskikahjustusi; näha on, et talumetsade naabruses tehtavatel lageraietel jäetakse sageli maha võrdlemisi palju raiejäätmeid, mis põhjustavad naabermetsades üraskikahjustusteuste teket, jne.

Muuta määruse Lisas 2 Toetatavad pärandkultuuriobjektid nimekirja ning taastada kuni 11.02.2009.a. kehtinud keskkonnaministri 14.märtsi 2007.a. määrusega nr 22 kehtestatud pärandkultuuri toetuse mõistes abikõlbulike pärandkultuuriobjektide nimekiri, kus oli 113 metsandusega seotud pärandkultuuriobjekti põhitüüpi.

Määruse muutmise eelnõu muudatusettepanek.doc

Metsanduse Arendamise Ühingu juhatus ja konsulendid on nõus Jüri Peetrimäe, Anne Kaljuvee, Ülle Läll`i, Eha Valeikiene ettepanekutega. Leiame, et toetuse korra liiga järsud muudatused kahjustavad nii metsaomanike kui ka metsaühistute huve. Toetada tuleks ühistute sisulist tegevust ja reaalseid tulemusi, - mitte kellegi huvides kokku-klopsitud nimekirju!

16 metsaomanike organisatsiooni juures töötavad hästitasustatud ja vajaliku tehnikaga varustatud metsanduse tugiisikud.
Erametsakeskuse korraldatud ja finantseeritud metsandusliku koostöö edendamise projekti raames koolitati 12 metsaühistu juurde metsamajanduse teenuse osutamise spetsialistid ning varustati nad ka vajamineva tehnikaga (tahvelarvutid, GPS-id, juurekasvupuurid, jne.).

Määruse muudatusega muudetakse metsamajandusalase koostöö projekti sisu olulisel määral, kuid seda ilma piisavalt pika etteteatamisajata ning sellise muudatuse jaoks ka kõigi metsaomanike organisatsioonidele metsamajandusalase koostöö rakendamiseks võrdsete tingimuste loomiseta. Määruse muudatuse rakendamiseks tuleks Erametsakeskusele eraldada vastavad rahalised vahendid, et iga metsaühistu juurde oleks võimalik koolitada metsamajandusalaseks koostööks vastav inimene, nagu on koolitatud 12 ühistu juurde ja varustada nad ka vajalike tehniliste vahenditega. Sellisel juhul on võimalik üleriigiliselt võrdsetes tingimustes kõigis metsaomanike organisatsioonides arendada metsamajandusalast koostööd samaväärselt nende metsaühistutega, mille juures on metsamajandusliku koostöö edendamise projekti raames koolitatud spetsialistid ning igas piirkonnas on võimalik võrdselt heal tasemel osutada metsaomanikele vajalikke teenuseid.

Ettepanek nr 1: Kustutada määruse seletuskirjast punkt 25. 
Ettepanek nr 2: Mitte vähendada määruses metsa invent+kava toetust 16 €/ha 14,5 €/ha. 
Ettepanek nr 3: Kui väheneb invent+kava toetus peab vähenema ka individuaalnõustamise toetus. 
Põhjus nr 1: Nn uuringust seletuskirja kopeeritud kellegi tundmatu oletused sisaldavad ebaõigeid ja tundmatutest allikatest pärinevaid andmeid. 
Põhjus 2:  Nn uuringust seletuskirja kopeeritud kellegi tundmatu oletused eiravad hulka metsakorralduse põhitegevuslõike ja nende kulusid ja eksitab kõiki lugejaid. 
Põhjus nr 3:  Nn uuringust seletuskirja kopeeritud kellegi tundmatu oletus, et metsakorralduse KÕIK teised kulud peale palga ja transpordi moodustavad 6% eirab igasuguse ettevõtte kulude põhitõdesid ja eksitab kõiki lugejaid.  Väited andmeid
Põhjus nr 4: Suureneb disproportsioon invent+kava ja individuaalnõustamise toetuse vahel. 
Samal ajal kui nõustamise toetus suureneb mitmete kaasnevate toetuste (konsulentide koolitus, metsaühistu toetusest osa jne) võrra, väheneb kava toetus nn kava hinna uuringu alusel.


Selgitus: 
Määruse seletuskirja Punkt 25 sisaldab tabeli metsa invent ja kavade ühikuhinna kujunemise analüüsi tulemuste kohta. Nimetatud tabel ja sellele järgnev tekst on seletuskirja kopeeritud nn hinna uuringust. NN uuring on EMK kodulehel -> Info -> Uuringud all on mingi suvaline ilma kuupäevata, ilma pealkirjata, ilma uuringu koostanud ettevõtte nimeta, ilma isiku nimeta. Tegemist on suvalise tabeli ja kahe lehekülge tekstiga. Tekstil ei ole isegi asjakohast pealkirja. Metsaspetsialistid oletavad, et so koostatud 2010.a. Kuna kõik hinnad on Eesti kroonides siis on see nn uuring 2010.a või varasem. Nn hinna arvutuse uuringus sisalduvad algandmed on valed. KKTK-d  kui metsakorralduse juhtivat olen aasta tagasi teavitatud vajadusest selline ekstiav materjal maha võtta.  Selles esitatud kulude struktuur on ebareaalne, sest nn uuringu teostaja arvates on ettevõtte kuludest 72% töötasu ja 22% transport. Teisteks kuludeks jääb 6%. Ükski ettevõte ei saa 6% katta kõiki otsesed kulusid töövahenditele, mida uuringus maha vaikitakse. Nimetan siin ainult mõned olulisemad kulud GIS sh GIS tarkvara, metsakorralduse spetsiaaltarkvara, laiatarbetarkvara, arvutid, väliarvutid, ortofotod, põhikaart, side, printerid, kulumaterjalid jne. Lisaks on veel mitmesuguseid spetsiifilisi kulusid.  Määruse seletuskirjas esitatud töörühmale ei ole esitatud uuringut ega hinna kujunemist. 
Ettepanek nr 1: Kustutada määruse seletuskirjast punkt 25. 
Ettepanek nr 2: Mitte vähendada määruses metsa invent+kava toetust 16 €/ha 14,5 €/ha. 
Ettepanek nr 3: Kui väheneb invent+kava toetus peab vähenema ka individuaalnõustamise toetus. 
Põhjus nr 1: Nn uuringust seletuskirja kopeeritud kellegi tundmatu oletused sisaldavad ebaõigeid ja tundmatutest allikatest pärinevaid andmeid. 
Põhjus 2:  Nn uuringust seletuskirja kopeeritud kellegi tundmatu oletused eiravad hulka metsakorralduse põhitegevuslõike ja nende kulusid ja eksitab kõiki lugejaid. 
Põhjus nr 3:  Nn uuringust seletuskirja kopeeritud kellegi tundmatu oletus, et metsakorralduse KÕIK teised kulud peale palga ja transpordi moodustavad 6% eirab igasuguse ettevõtte kulude põhitõdesid ja eksitab kõiki lugejaid.  Väited andmeid
Põhjus nr 4: Suureneb disproportsioon invent+kava ja individuaalnõustamise toetuse vahel. 
Samal ajal kui nõustamise toetus suureneb mitmete kaasnevate toetuste (konsulentide koolitus, metsaühistu toetusest osa jne) võrra, väheneb kava toetus nn kava hinna uuringu alusel.


Selgitus: 
Määruse seletuskirja Punkt 25 sisaldab tabeli metsa invent ja kavade ühikuhinna kujunemise analüüsi tulemuste kohta. Nimetatud tabel ja sellele järgnev tekst on seletuskirja kopeeritud nn hinna uuringust. NN uuring on EMK kodulehel -> Info -> Uuringud all on mingi suvaline ilma kuupäevata, ilma pealkirjata, ilma uuringu koostanud ettevõtte nimeta, ilma isiku nimeta. Tegemist on suvalise tabeli ja kahe lehekülge tekstiga. Tekstil ei ole isegi asjakohast pealkirja. Metsaspetsialistid oletavad, et so koostatud 2010.a. Kuna kõik hinnad on Eesti kroonides siis on see nn uuring 2010.a või varasem. Nn hinna arvutuse uuringus sisalduvad algandmed on valed. KKTK-d  kui metsakorralduse juhtivat olen aasta tagasi teavitatud vajadusest selline ekstiav materjal maha võtta.  Selles esitatud kulude struktuur on ebareaalne, sest nn uuringu teostaja arvates on ettevõtte kuludest 72% töötasu ja 22% transport. Teisteks kuludeks jääb 6%. Ükski ettevõte ei saa 6% katta kõiki otsesed kulusid töövahenditele, mida uuringus maha vaikitakse. Nimetan siin ainult mõned olulisemad kulud GIS sh GIS tarkvara, metsakorralduse spetsiaaltarkvara, laiatarbetarkvara, arvutid, väliarvutid, ortofotod, põhikaart, side, printerid, kulumaterjalid jne. Lisaks on veel mitmesuguseid spetsiifilisi kulusid.  Määruse seletuskirjas esitatud töörühmale ei ole esitatud uuringut ega hinna kujunemist. 
Ettepanek nr 1: Kustutada määruse seletuskirjast punkt 25. 
Ettepanek nr 2: Mitte vähendada määruses metsa invent+kava toetust 16 €/ha 14,5 €/ha. 
Ettepanek nr 3: Kui väheneb invent+kava toetus peab vähenema ka individuaalnõustamise toetus. 
Põhjus nr 1: Nn uuringust seletuskirja kopeeritud kellegi tundmatu oletused sisaldavad ebaõigeid ja tundmatutest allikatest pärinevaid andmeid. 
Põhjus 2:  Nn uuringust seletuskirja kopeeritud kellegi tundmatu oletused eiravad hulka metsakorralduse põhitegevuslõike ja nende kulusid ja eksitab kõiki lugejaid. 
Põhjus nr 3:  Nn uuringust seletuskirja kopeeritud kellegi tundmatu oletus, et metsakorralduse KÕIK teised kulud peale palga ja transpordi moodustavad 6% eirab igasuguse ettevõtte kulude põhitõdesid ja eksitab kõiki lugejaid.  Väited andmeid
Põhjus nr 4: Suureneb disproportsioon invent+kava ja individuaalnõustamise toetuse vahel. 
Samal ajal kui nõustamise toetus suureneb mitmete kaasnevate toetuste (konsulentide koolitus, metsaühistu toetusest osa jne) võrra, väheneb kava toetus nn kava hinna uuringu alusel.


Selgitus: 
Määruse seletuskirja Punkt 25 sisaldab tabeli metsa invent ja kavade ühikuhinna kujunemise analüüsi tulemuste kohta. Nimetatud tabel ja sellele järgnev tekst on seletuskirja kopeeritud nn hinna uuringust. NN uuring on EMK kodulehel -> Info -> Uuringud all on mingi suvaline ilma kuupäevata, ilma pealkirjata, ilma uuringu koostanud ettevõtte nimeta, ilma isiku nimeta. Tegemist on suvalise tabeli ja kahe lehekülge tekstiga. Tekstil ei ole isegi asjakohast pealkirja. Metsaspetsialistid oletavad, et so koostatud 2010.a. Kuna kõik hinnad on Eesti kroonides siis on see nn uuring 2010.a või varasem. Nn hinna arvutuse uuringus sisalduvad algandmed on valed. KKTK-d  kui metsakorralduse juhtivat olen aasta tagasi teavitatud vajadusest selline ekstiav materjal maha võtta.  Selles esitatud kulude struktuur on ebareaalne, sest nn uuringu teostaja arvates on ettevõtte kuludest 72% töötasu ja 22% transport. Teisteks kuludeks jääb 6%. Ükski ettevõte ei saa 6% katta kõiki otsesed kulusid töövahenditele, mida uuringus maha vaikitakse. Nimetan siin ainult mõned olulisemad kulud GIS sh GIS tarkvara, metsakorralduse spetsiaaltarkvara, laiatarbetarkvara, arvutid, väliarvutid, ortofotod, põhikaart, side, printerid, kulumaterjalid jne. Lisaks on veel mitmesuguseid spetsiifilisi kulusid.  Määruse seletuskirjas esitatud töörühmale ei ole esitatud uuringut ega hinna kujunemist.