| Ava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Vastatud: 20.11.2025 10:54 | Kooskõlastatud märkustega |
|
| Ava | Riigikantselei | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Tähtaeg ületatud | |
|
| Ava | Kaitseministeerium | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Vastatud: 19.11.2025 11:33 | Kooskõlastatud märkustega |
|
| Ava | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Vastatud: 27.11.2025 14:15 | Mitte kooskõlastatud |
|
| Ava | Rahandusministeerium | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Vastatud: 01.04.2026 15:33 | Mitte kooskõlastatud |
|
| Ava | Sotsiaalministeerium | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Tähtaeg ületatud | |
|
| Ava | Haridus- ja Teadusministeerium | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Vastatud: 03.12.2025 09:18 | Kooskõlastatud märkustega |
|
| Ava | Kultuuriministeerium | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Vastatud: 18.11.2025 15:13 | Kooskõlastatud märkustega |
|
| Ava | Siseministeerium | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Vastatud: 28.11.2025 08:55 | Kooskõlastatud märkustega |
|
| Ava | Eesti Linnade ja Valdade Liit | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Vastatud: 18.11.2025 10:45 | Kooskõlastatud märkustega |
|
| Ava | Kliimaministeerium | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Vastatud: 26.11.2025 08:04 | Kooskõlastatud märkustega |
|
| Ava | Välisministeerium | Tähtaeg: 18.11.2025 23:59 | Tähtaeg ületatud | |
|
| Ava | Eesti Linnade ja Valdade Liit | | Vastatud: 20.11.2025 12:36 | Kooskõlastatud märkustega |
|
| Ava | Eesti Linnade ja Valdade Liit | | Vastatud: 27.03.2026 21:20 | Kooskõlastatud märkustega |
|
| Ava | Kultuuriministeerium | | Vastatud: 30.03.2026 09:35 | Kooskõlastatud märkustega |
| 1. Muudatusega loobutakse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ (edaspidi HÕNTE)
senisest mõju olulisuse tuvastamise nõudest, mis lähtus mõju esinemise sagedusest, ulatusest,
sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Samuti loobutakse olulise mõju tuvastamisel
sellega kaasnevast põhjalikumast mõjuanalüüsi kohustusest.
Seletuskirja kohaselt peab mõju hindamine olema tasakaalustatud, teadmuspõhine ja
proportsionaalne. Mõjuanalüüsi säte (§ 46) reguleerib tasakaalustatust ja teadmuspõhisust, kuid
eelnõust on ilmselt ekslikult välja jäänud seletuskirjas selgitatud proportsionaalsuse põhimõte.
Seletuskirja kohaselt „hinnatakse proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt olulisema mõjuga
muudatusi põhjalikumalt ja esmajärjekorras. Seejuures tasub rõhutada, et mõju olulisus on
kontekstispetsiifiline ning ei HÕNTE-s ega mõju hindamise metoodikas ei ole kavas määratleda
terminit „olulisus“. Eelnõuga kavandatavad muudatused võivad olla olulised kogumis või ka
eraldiseisvalt, samuti võib mõju ühiskondlikul tasandil olla pigem marginaalne, kuid ühele
kindlale sihtrühmale või valdkonnale siiski äärmiselt oluline. Proportsionaalsuse printsiibi keskne
mõte on tagada, et hindamise käigus tuvastatakse justnimelt see mõju teravik, mille analüüsimisele
suunatakse rohkem ressurssi (aega, raha, ekspertiisi).“. Palume kaaluda, kas oleks siiski mõistlik
avada terminit „oluline mõju“, sest seda terminit kasutatakse nii eelnõu järelhindamise sättes (§
46 lg 7), aga ka muudes HÕNTE sätetes (nt § 1 lg 2 p 5, § 65 lg 2).
2. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada HÕNTE § 45 lõikes 4 toodud muudatust.
3. Märgime, et seletuskirja 5. peatükis toodud info, et eelnõukohase määruse rakendamisel ei ole
rahalist mõju riigi eelarvele, ei ole korrektne. Eelnõuga lisandub eelnõude seletuskirjadele
keeletoimetuse tegemise nõue. Kuivõrd seaduseelnõu seletuskirja kohta käivaid nõuded
kohaldatakse ka Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse seletuskirjale (vt § 64),
kaasnevad seletuskirjade keeletoimetamise nõudega ministeeriumile kulud, millega ei ole
arvestatud. Kultuuriministeeriumis ei ole tööl keeletoimetajat. Arvestades ministeeriumi
õigusloome mahtu, ei ole sellise ametikoha loomine otstarbekas. Eelnõude keeletoimetamist tellib
Kultuuriministeerium teenusena. Eelnõude seletuskirjad on üldjuhul mahukad, mistõttu on nende
keeletoimetamisega kaasnev kulu päris suur. Näitena võib tuua rahvaraamatukogu seaduse eelnõu,
mille maht on 17 lk. Eelnõu keeletoimetamine maksis 116 eurot. Umbes 86-leheküljelise
seletuskirja keeletoimetamise kulu võiks seega arvestuslikult olla u 580 eurot. Loomulikult peame
oluliseks, et seletuskirjade keelekasutus oleks hea ja vastaks eesti kirjakeele normile, kuid oleme
seisukohal, et kohustusliku keeletoimetuse nõue on ülemäärane. Ametnikud, kes seletuskirju
koostavad, peavad suutma seda teha korrektses eesti keeles. Kui seletuskirjadele keeletoimetuse
tegemise nõudest ei loobuta, tuleb eelnõu seletuskirjas hinnata selle nõude rahalist kulu
ministeeriumidele (Kultuuriministeeriumi puhul võib see hinnanguliselt olla 5000 eurot aastas)
ning näha ette, kuidas lisavahendid ministeeriumidele leitakse.
4. Eelnõus seatakse uue nõudena kohustus VTK koostamisel kaaluda, kas probleemi saaks
lahendada automatiseerimisel või tehisarul põhinevate lahenduste abil. Selline ülesanne eeldab
vastavate kompetentside olemasolu ministeeriumides. Palume eelnõu seletuskirjas avada, kas
ministeeriumid saavad selle kohustuse täitmisel tuge Justiits- ja Digiministeeriumist või peavad
ministeeriumid ostma vastava kompetentsi sisse, kui neil puudub endal vastavasisuline ametikoht.
Palume lisaks hinnata, kas sellise kohustuse seadmine tähendab ministeeriumide jaoks kulusid. | |
|
|