Vabariigi Valitsus Keskkonnaministeerium
Stenbocki maja Narva mnt 7a
Rahukohtu 3 15172 Tallinn, Eesti
15161 Tallinn [email protected]
[email protected]
Eesti Erametsaliidu ettepanek
Meie 24.07.2015 kiri nr 32/15
Keskkonnaministeerium esitas 09.07.2015 eelnõude infosüsteemi EIS kooskõlastamiseks looduskaitseseaduse (edaspidi nimetatud LKS) muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt LKS-i paragrahvi 91 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni.“ Muudatuse tulemusel jäetakse LKS-i § 91 lõikes 1 sätestatud tähtaeg määramatuks. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et muudatuse eesmärk on võimaldada enne LKS-i jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitse alla võetud looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjade vastavusse viimist LKS-iga selliselt, et ei seataks ohtu kaitstavatel loodusobjektidel asuvate loodusväärtuste säilimist. Seejuures on täpsustatud, et kaitsekordade LKS-iga kooskõlla viimise tähtaja kaotamine ei avalda mõju isiku põhiõigustele ega muuda olukorda inimese jaoks, sest piirangud jäävad samaks ning et seetõttu ei olnud vaja selle eelnõu koostamisse huvirühmi kaasata.
Eesti Erametsaliit kinnitab, et kaitsekordade LKS-iga kooskõlla viimise tähtaja kaotamine ei lahenda looduskaitseliste piirangute õiglase ja kohese kompenseerimise puudumise tõttu seoses LKS-i rakendamisega juba olemasolevaid probleeme, kuna endiselt jääb püsima olukord, kus maaomanikele ei kompenseerita riigi poolt õiglaselt ja koheselt omandi majandamisvõimalust oluliselt kitsendavad looduskaitselisi piirangud. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses ettenähtud juhtudel ja üldistes huvides ning õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmist kinnitab ka Looduskaitse arengukava, mis näeb ette väljaspool Natura alasid metsapiirangute kompensatsioonimeetmete rakendamise, kuid seda pole ellu viidud.
Seega looduskaitselised piirangud jäävad peale looduskaitseseaduse muutmist samaks kuid piirangutega aladel ei ole endiselt tagatud põhiseaduse § 32 kohaselt kohese ja õiglase hüvitise maksmine ning tagatud ei ole vastavalt §-ile 12 isikute võrdne kohtlemine.
Huvirühmade seaduse eelnõude koostamisse kaasamise eesmärk on tõsta kogu ühiskonda või selle üksikuid rühmi mõjutavate otsuste kvaliteeti ja legitiimsust ning tagada negatiivse iseloomuga mõjude põhjalikum analüüs, kuna koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema kaalukad argumendid. Tulenevalt looduskaitseseaduse muudatuste mõjust maaomanikele, oleks tulnud eelnõu koostamisse ka huvirühmad kaasata.
Ülaltoodud maaomaniku jaoks lahendamata küsimustele oleme korduvalt tähelepanu juhtinud. 17.01.2014 (kiri nr 3/14) sai pöördutud keskkonnaministri ja Riigikogu keskkonnakomisjoni, 11.03.2014 (kiri nr 14/14) Keskkonnaameti poole, 01.08.2014 (kiri nr 49/14) Keskkonnaministri ja Keskkonnaameti poole, 17.08.2014 (avalik pöördumine kiri nr 52/14) Keskkonnaministri ja Riigikogu keskkonnakomisjoni, 05.11.2014 (kiri nr 65/14) Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri poole, 05.01.2015 (kiri nr 76/14) Keskkonnaministri ja Maaeluministri poole.
3. juulil 2015 (kiri nr 29/15) esitasime konkreetsed ettepanekud Keskkonnaministrile looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) muutmiseks. Oleme Keskkonnaministrile teinud ettepaneku muuta kehtiva looduskaitseseaduse sätteid selliselt, et see toetaks järgmisi eesmärke:
a) maaomanik oleks senisest paremini kaasatud loodukaitseliste piirangute kavandamisse,
b) toimiks piirangute õiglane ja efektiivne hüvitamine,
c) mittevajalikud piirangud kaotataks kiirelt ja läbipaistva protsessi alusel.
Eesti Erametsaliidu liikmete omandis on ca ¼ erametsaomanikele Eestis kuuluvast metsamaast. Erametsaliidu liikmete jaoks on oluline, et looduskaitse, mis toimib meie kõigi huvides, peab tagama ka omandiõiguse võrdse ning õiglase kaitse. Looduskaitse on tihedalt seotud piirangutega omandiõiguse teostamisel. Looduskaitsega seonduvad piirangualad, mis asuvad nii Natura 2000 alal, kui ka sealt väljas on looduskaitseseadusega kaitstud ühesuguse režiimiga, mistõttu tuleb tagada ka piirangute õiglane ja kohene hüvitamine.
Juhindudes eeltoodust Eesti Erametsaliit teeb Vabariigi Valitsusele järgmised ettepanekud:
1) Täiendada looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõud Eesti Erametsaliidu poolt 03.07.2015 Keskkonnaministrile esitatud ettepanekute osas looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) muutmiseks ning viia looduskaitseseadus kooskõlla põhiseaduse § 32-ga, mis sätestab, et omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses ettenähtud juhtudel ja üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Eeltoodut toetab ka Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit 08.04.2015 kokkulepe valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta, mille punktis 5.20. on kokku lepitud, et piirangute seadmisel omandile lähtutakse põhimõttest, et ühiskonna huvides omandi kasutamist ja käsutamist piiravad seadused ja talumiskohustus oleksid tasakaalustatud õiglaste kompensatsioonimehhanismidega. Lähtudes Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktist 5.20. on õiglaste kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine Vabariigi Valitsuse üks prioriteetsetest tegevustest.
2) Tagada vastavalt põhiseaduse §-ile 12 isikute võrdne kohtlemine. Tuginedes põhiseaduse §-ile 12 (isikute võrdse kohtlemise tagamiseks), tuleb täpsemalt reguleerida ka Natura 2000 alast välja jäävate looduskaitseliste piirangute hüvitamise kord, sh tähtajad, mille jooksul riik on kohustatud hüvitised välja maksma.
3) Palume veelkord hinnata looduskaitseseaduse eelnõu ettevalmistamisel mõjude hindamise kvaliteeti ja huvirühmade kaasamise piisavust ning kaitsekordade LKS-iga kooskõlla viimise tähtaja kaotamise mõju Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevatele isiku põhiõigustele, et tagada looduskaitseseaduse vastavus põhiseadusele.
Lugupidamisega,
Aira Toss
MTÜ Eesti Erametsaliit, juhatuse esimees
[email protected] Eesti Erametsaliidu ettepanek 24072015.bdoc |