Tahame MTÜ Mondo, kui ühe suurema arengukoostööga tegeleva MTÜ, nimel saata mõned kommentaarid määrusele. 

Määruses hetkel:
10) kaasfinantseering on partneri rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti lisaks toetusele ja omafinantseeringule. Kaasfinantseeringu hulka arvatakse ainult partneri tehtud abikõlblikud kulud;
15) omafinantseering on toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja abikõlblikud kulud;
[RT I, 15.02.2013, 3 - jõust. 18.02.2013] 

Abikõlblik kulu:	
(1) Abikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses vastab järgmistele tingimustele:
 1) kulu on tekkinud käesoleva määruse § 14 lõikes 2 nimetatud perioodil ja tuleneb arengukavas nimetatud tegevusest;
 2) kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, üksikasjalikult kirjeldatud ning vältimatu projekti elluviimiseks;
 3) kulu vastab taotluse rahuldamise otsusele, projekti eelarvele ja riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule;
 4) kulu on tõendatud käesoleva määruse kohase kuludokumendiga.

Mitteabikõlblik kulu:
 9) kulu, mis on eelnevalt riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusest hüvitatud.
§ 17. Toetuse ja omafinantseeringu piirmäärad
 (1) Toetus koos omafinantseeringu ja kaasfinantseeringuga peab katma projekti abikõlblikud kulud.
 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 ettenähtud juhul peab omafinantseering moodustama vähemalt 5% abikõlblike kulude kogumaksumusest. Omafinantseering peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks.
 (6) Kuni 50% nõutavast omafinantseeringust võib moodustada mitterahaline sissemakse, mis arvestatakse käesoleva määruse § 18 kohaselt.

Meie kommentaarid:
Meie arvates on määruses hetkel kaas- ja omafinantseeringu mõisted segased. Mõlemale kehtivad sarnased abikõlbliku kulu nõuded. Samas punkt mitte-abikõlbliku kulu kohta (punkt 9) ei tohiks puudutada kaasfinantseeringut, mis on tavaliselt mingi teise rahastaja finantseering sama eesmärgi elluviimiseks.

Tahaksime ka tõstatada probleemi nende mõistete osas laiemalt:
a) Arengukoostöö kontekstis on omafinantseeringu ja kaasfinantseerigu omavaheline suhe problemaatiline: On tekkinud absurdne olukord, kus julgustades oma arengumaade partnereid võimekust tõstma ja kaasfini tekitama, oleme sellega suurendanud  projekti kogumahtu ja 5% omafini kohustust endal
Arengukoostööprojektide jätkusuutlikkuse tagamiseks on partnerite oma/kaasfinantseering oluline osa projekti läbiviimist, näiteks meil on selleks:
◦	Ghana ja Keenia partneritel 10% kaasfini kokkulepe;
◦	Afganistani välikäimlate ehitamisel 50% eelarvest projekti partneril puitkonstruktsioonide hankimine ja kohalike inimeste tööpanus.

b) Maailmahariduse – ja teavituskampaaniate 5% omafin nõue äärmiselt raske täita. 
•	Kui omafinnina mõeldakse ainult era-annetustest kogutud raha, siis seda on palju raskem koguda teavitustööle kui arengukoostööle või humabile. 
•	Ka vanades EL liikmesriikides (nt. Soome) on tavaks, et omafinantseeringut ei nõuta teavitus- ja maailmaharidusprojektidelt

c.) Omafinantseeringu nõue on liiga suur Eesti kontekstis	 
Selleks, et arengukoostööd tegevad organisatsioonid kasvaksid ja oleksid haldussuutlikumad ning võiksid tulevikus kvalifitseeruda Euroopa komisjoni rahastusele , on neil vaja suuremaid ja mahukamaid projekte läbi viia. Sellega kujuneb  omafinantseeringu osa väga suureks ja takistab MTÜde osalemist arengukoostöös. Eesti elanikkond pole ka veel valmis annetama raha arengukoostööks sellistes summades, kui seda teeb mõne vanema EL liikmesriigi elanikkond. 

Nendest punktidest tulnevalt tuleks määruses teha järgmiseid muudatusi:
-kaasfinantseering ja omafinantseering ei tohiks olla eraldiseisvad asjad vaid omafinantseering on osa kaasfinantseeringust (nt. 5% kaasfinantseeringud, millest 2,5% omafinantseering, mis võib olla ka mitte-rahaline)
-projektipartneri omafinantseering tuleks võtta arvesse kui projekti omafinantseering
-maailmaharidus- ja teavitusprojektidele ei tohiks panna omafinantseeringu nõuet
-kaasfinantseeing võib olla kulu, mis on eelnevalt riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusest hüvitatud.

14 VM AKT määrus.pdf

Määruse tagasiside-VM.pdf