Toidu saamise eesmärgil majandatava põllumajanduse peamised heitkogused ja maakasutus tulenevad loomakasvatusest ja loomatööstusest [1].
Samas aga tarbitakse Eestis keskmiselt ligi kolm korda rohkem liha, kui Tervise Arengu Instituudi toitumissoovitused ette näevad. Lisaks terviseprobleemidele tähendab see optimaalsest ka vähemalt kolm korda suuremat koormust keskkonnale, sest nii palju loomset ei ole soovituslik tarbida ja poleks vaja toota.
Seega tasub panustada sellesse, et loomakasvatuse ning sellest tuleneva liha-, muna- ja piimatööstuse osakaal põllumajanduses väheneks. Rahvatervise eesmärke arvesse võttes võiks loomsete toitude ja neid tootva tööstuse osakaalu vähendada ⅔ võrra.
Soovitused loomakasvatusega seotud heitkoguse vähendamiseks: (a) üleminekutoetus loomakasvatuselt taimsete valguallikate kasvatusele, (b) ÜPP subsideerimise muutused, et loomsed tooted ei oleks kunstlikult madala hinnatasemega võrreldes taimsete toodetega, (c) toiduaine hinna vastavusse viimine selle tootmiseks ja kasvatuseks kulunud heitkogustega (“Talust taldrikule” strateegia on ka välja pakkunud toidu hinna vastavusse viimise selle keskkonnamõjudega), (d) kohustuslik ilma lihata lõunasöögivalik avaliku sektori toitlustuses.
Toidu hinna vastavusse viimine selle keskkonnamõjudega on “karmimas sõnastuses” tuntud nö lihamaksuna. See tulenebki sellest, et taolise maksu tulemusena kallineksid liha-ja piimatooted ning taimne toit (puu- ja köögiviljad, kaunviljad) säilitaks oma hinnataseme. Kuna tarbija on võrdlemisi hinnatundlik, suunaks see suurt osa ühiskonnast tegema keskkonna- ja tervisesõbralikemaid valikuid vähemalt mõnel korral nädalas. Riigile oleks ka majanduslikult kasulik, kui liigselt tarbitud lihakogus väheneb, toitutakse tasakaalustatumalt ning tänu sellele on võimalik kokku hoida elustiilihaiguste (südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, jämesoolevähk) ravilt. Teadlaste hinnangul säästaks taoline poliitikainstrument üleilmselt miljard tonni KHG ja pool miljonit elu [2].
[1] Poore & Nemecek. 2018. Reducing food’s environmental impacts through producers and consumers. Science, 360(6392), 987–992. doi:10.1126/science.aaq0216
[2] Springmann et al. 2016. Mitigation potential and global health impacts from emissions pricing of food commodities. Nature Climate Change, 7(1), 69–74. doi:10.1038/nclimate3155 |
Rohepööre, kui protsess, ei saa olla läbi mõeldud kabinettides sajakonna oma ala eksperdiga - alasid on rohkem kui mõnisada. Sõna "avalik konsulatsioon" on ainult juriilidiline kooskõlastus. Retooriline küsimus: mitu avalikku sisendit on antud ja varasemad "avalikud konsultatsioonid" saanud Eesti kodanikelt? Tehes rohepöörde plaani nii nagu kõiki muid plaane, sarnanevad tulemid omavahel. Tulemuseks on 3-30 kriitilise punkti sõrmega järje ajamine - mis ei ole valed punktid, aga rohepöörde puhul täielikult ebapiisav, suurusjärgu või isegi kahega. Rohepööre vajab suure pildi rekonstrueerimist hallatavas dokumendis. Tegemist on plaaniga dekaadideks, mitte 10milj€ väärtuses teelõigu, haigla või õppeprogrammi värskendamisega. Plaani koostamine vajab tuhandete kodanike panuseid nii plaani koostamisel kui progressi jälgimisel ja korrektuuride sisse viimisel jooksvalt. Informatsioon peab liikuma igast Eestimaa nurgast, kogunema ja talletuma avalikult kättesaadavalt. Informatsiooni prioriteet geograafiliselt peaks olema parendatud jaotusega võrreldes elanikkonna arvuga, kes informatiooni süsteemi sisestab. Teisisõnu, pealinn ei vastuta kogu riigi rohepöördest 1/3. Pigem 1/5. Samas kauge vald mõnesaja elanikuga, kus asub 3% Eesti metsast või veisekasvatusest, ei ole väärt vähem kui üks promill rohepöördes, nagu seda võiks vihjata elanike arv.
Rohepööre vajab mitmekülgset ja pikaajalist lähenemist, mis väljub sihitud projektide kitsastest, lühinägelikest, samas mitte vääratest arusaamade raamidest. Rohepööre kui protsess tuleb eraldada dünaamilisest poliitikast, sh erakondadest (sh nendest, kes pööravad kliimale rohkesti tähelepanu), kuna poliitilised struktuurid peegeldavad pigem ühiskonnas kiiresti toimuvaid protsesse - valijaskonna eelistused muutuvad liialt kiiresti - kliimamuutused toimuvad mitmeid kordi aeglasemalt.
Näide 1: Piimal on juriidiline "kõlblik kuni" kuupäev, millel pole reaalelus mingit pistmist toote kõlblikkusega. Kui kodus on võimalik luba küsimata sellist piima tarbida, siis tööstuses on eeskirjad, mis põhjustavad toiduraiskamist, mille tulemusena on tarvis rohkem toota. Otsene jalajälje suurendamine, ainult juriidilise eeskirja tõttu.
Näide 2: M1 elektrisõidukid (tavalised autod) - on lähitulevikus võtmekohal transpordisektoris ja nende ostutoetus on kiirendab üleminekut, siiski CO2 heitmete ja energia tarbimise vähendamises elektriautod oluliselt kaasa ei aita, küll aga elanikkonna tervise, keskkonna kahjustamise ja julgeoleku (naftat Eestis ei ole) parandamise seisukohalt - vähesed teavad, et suur osa sõiduautode ohtlikest heitmetest ei tule üldse sõiduki heitmetorust, vaid sõiduki tootmisest, piduritolmust ja rehvidest. Rehvidega seoses:
Näide 3: naastrehvid või lamellid - tundub tsiviilelanike populistlik argieluvaidlus. Kahjuks mitte - see otsus põhjustab rohkem kui 10% kogu transpordisektori olulisest heitmest - Teisisõnu naastudega elektriauto kahjustab linnaelanike tervist rohkem kui moodne diiselsõiduk lamellrehvidel. Üksainus sõiduauto, mis sõidab naastrehvidega, põhjustab 200kg masuudist valmistatud teekatte paiskumist keskkonda. Ühe talvega. Korrutame 200kg autode arvuga ja saame katastroofilise numbri. Projektid nagu "ära viska koni maha" on mitme suurusjärgu võrra ebaolulisema kaaluga keskkonnale. 200kg asfalti vs 0,7kg suitsukonisid per elanik/aastas. Mõlemad satuvad äravoolusüsteemi ja mõlemad on toksilised linlastele, keskkonnale, mereveele. Naastrehvid on põhjamaadele omane probleem, mida EU-üleselt ei eksisteerigi.
Näide 4: tuumajaama ehitus ja Eesti energiajulgeolek - tuumajaam kindlasti annab riigile lisandväärtust ja on rohepöördele olulise positiivse kallakuga, kuid kogu protsessi hind - jaama ehitus, ehituse ajakulu (Eesti puhul alates otsuse tegemise hetkest 10+aastat), julgeoleku suurenevad kulud, õppeprogrammid ülikoolides ja lõppkokkuvõttes MWh elektrienergia hind ja hinnaprognoosi trendid ei suuda poliitilisest sfäärist sõltumatute asjatundate poolt anda mitmepoolses vaates positiivset otsust tuumajaama ehitamiseks - puhtalt rohepöörde seisukohalt otsust tehes jäävad olulised puudused hindamata. Kui Eestis kaalutakse tuumajaama ehitamist, siis Saksamaa kohevarsti sulgeb oma viimased. Iga asjatunda, kes on tuumajaama ehitamise poolt peaks argumenteerima, miks meie riigis tahetakse teha ristivastupidiselt teise EU riigi tegevusplaanidega, eriti kui teise riigi SKP inimese kohta on suurem.
Ma loodan, et näidete abil on paremini selgitatud, kui oluline on mitmetuhandekülgne lähenemine dekaadidepikkuse plaani koostamisel. Paarsada spetsialisti ei saa ülesandega hakkama, see ei ole inimlikult võimalik. Selliseid otsuseid saab teha foorumis, kus on rohkem kui 101 otsustajat, kes teevad järeldusi hangitud kokkuvõtete ja isiklike arusaamade alusel. "Mujalt" saadud andmete päritolu neutraalsus ja sõltumatus on ajalooliselt, ja on siiani, olnud probleemiks - nii enne Eesti iseseisvumist, kui ka peale. Kliimamuutuste alusdokumendid ei ole neutraalselt konsolideeritud. Ja just nende kokkuvõtete põhjal on siiani tehtud hulk otsuseid. Sellised otsused kahjuks ei tugine kliimamuutuste alusdokumentides tehtud järeldustele. Sellised otsused teevad aga rohkem kahju kui kasu - näiteks energia kallinemine, mis vähendab SKP-d, mis omakorda vähendab võimalusi kliimamuutustega võitlemiseks.
Pakun välja, et ainuõige tegevus enne TEGEVUSplaani koostamist on aastatel 2023-2025 alustada digitaalse andmekorjega tuhandetelt audentitult (sisse logitud) kasutajatelt alates vanusest 16. Sellele lisaks perioodilised foorumid neljas Eesti suurimas linnas, kus annavad panused lisaks üksikutele "kabinetitöötajale" ka mitmed tuhanded oskajad ja teadjad, kes seotud teemadel: kirjutanud raamatuid, töötavad valdkonnas, on saanud hariduse, annavad haridust, pakuvad teenust, pakuvad tooteid, olgu see maavara, toit, energia, tervishoid. Andmekorje võtab vähemalt aasta ja selle käigus alles kulmineeruvad TEGEVUSplaani peatükid. Hetkeseisuga pole rohepööre isegi kaardistatud (seda on mainitud ka dokumendis 22-02602-1.pdf). Foorumit saab pidada pisikestes asutustes nagu mõne linna kohalik kultuurikeskus või ülisuurtes asutustes nagu Saku Suurhall. Eritehnikat ei ole vaja leiutada. Enamik oskavad kasutada nutitelefoni küsimuste esitamiseks nii foorumi toolidel kui ka kodus. Julgemad ja vanemad kodanikud ja välikülalised oskavad seista laval.
Ühiskonna polarisatsiooni vältimiseks tuleb anda selgitused iga viimase otsuse taga seisnevast. See tähendab, et ERR jt. edastavad infot: mis foorumis tõstatati, millistele järeldustele jõuti, millised teemad vajavad uurimistöid - otse elanikkonnale, otse "televiisorisse" ja internetti - kahes keeles. Loomulikult peab teatud uurimistöid rahastama, kuid paljud saab paisata kesk- ja kõrghariduse lõpu- ja uurimistööde nimistustesse.
Näitame, kuidas väike riik saab ennast kokku võtta - teeme paremini, kiiremini ja meie e-riigile omaselt.
Kui me ise seda ei tee, siis teised teevad selle meie eest ära. Teised teevad ALATI enda huvide kaitseks, mitte meie huvide kaitseks. |
Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 eelnõu avalik konsultatsiooni tagasiside
Täname võimaluse eest anda tagasisidet rohepöörde tegevusplaanile.
Avaliku konsultatsiooni käigus paluti tagasisidet eelkõige järgmistele küsimustele:
1) Millised peaksid olema Teie hinnangul valitsuse järgmise kolme aasta kõige olulisemad prioriteedid, et saavutada rohepöörde kolme põhieesmärki (väiksem mõju, parem keskkond, konkurentsivõimelisem majandus)?
Toidusektorit puudutavad praktiliselt kõik valdkonnad, mille mõju jõuab lõpuks toiduainete lõpphindadeni ning mis exeli tabelis välja toodud alates energeetikast, transpordist, rohemajandusest kuni kestliku toidusüsteemini. Praegu on sektori jaoks olulisim kõik, mis seotud energiakandjatega, kättesaadavusega ja normaalse hinnataseme saavutamisega. Ehk kogu suurem rõhk Energeetika valdkonnale, muud teemad, mis vajavad investeeringuid, jätta kõrvale, sest töötleva tööstuse k.a. toidutööstuste investeerimisvõimekus seoses kahjumisse langemisega, on madal. Samas mingil määral investeeritakse jätkusuutlikkusse kindlasti, sest rahvusvahelises äris nõutakse partneritelt jätkusuutlikkuse aspekti väljatoomist ja konkreetseid tegevusi kestlikuks toidutootmiseks.
Vähetähtis pole ka kogu pakendid/ringmajandus/jäätmed ning kestlik toidusüsteem, kuid siin on palju ebaselgust juba Brüsseli tasandil.
Toidutööstuse lisaülesandeks on kindlasti PPWD muutmise eelnõu 0396/2022 uute ambitsioonikate nõuetega (kogu pakend ringlusse võetavaks, teisese toorme sisaldus toidupakendis, pakendite korduskasutus, kaalu vähendamine jne) kohastumine nii, et hügieen ja toiduohutus ei kannata ja üleminekuks vajalike investeeringute rahastamine.
Väga oluliseks peame üldise tarbijate teadlikkuse ja ka võimekuse rohepöördega kaasa tulla tõstmist. Püüame omalt poolt ettevõtetega võimaluste piires kommunikatsiooniga teadlikkuse kasvule kaasa aidata ning anda panuse ka sinna, et kestlik toode ei oleks luksuskaup ega nišitoode, vaid kättesaadav tavatarbijale. Samas peame tunnistama, et tänasel kriisiajal onkestlikkus muude teemade kõrval siiski veidi tahaplaanile vajunud ja ettevõtete fookus on suunatud kriisi üleelamisele.
2) Milliseid täiendavaid väljakutseid ja tegevusi tuleks tegevusplaani lisada, mis vajaksid lahendust järgmise kolme aasta jooksul rohepöörde eesmärke ning valdkondade väljakutseid silmas pidades? Esitatud exeli tabelit vaadates tekkis üldine küsimus – kuidas ettevõtted nende muudatuste ja kohustustega, mis kõik vajavad rahalist panust, toime tulevad!? Siit edasi peaks vaatama sektorite kaupa, kes ja milliseid muutusi ja kohustusi on üldse võimelised kandma ja milliseid inv vajadusi see kaasa toob. Siit omakorda põhimõte, et rohepöörde väljakutsetega toimetulekuks vajame toetusi võrdselt teiste EL riikidega. Antud juhul on tehtud tohutu laiapõhjaline exeli tabel ilma ühegi rahalise numbrita.
Toiduliit on korduvalt rõhutanud, et rohepöördeks peab meil olema - selge plaan, jõukohane tempo, selged eestvedajad ja arusaam mõjudest ning nendega seotud kulude katmisest.
Kahjuks esitatud Rohepöörde plaanist me seda ei näe, seega ei saa ka heaks kiita.
Samuti soovime liiduna tõhusamat dialoogi Rohepoliitika juhtkomisjoni (nn mini-valitsus) ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel. Rohepöörde läbiviimine langeb suures osas ettevõtete õlule ning seetõttu tuleks ettevõtluse esindusorganisatsioonide seisukohad paremini kuuldavaks teha. Rohepöördega seotud otsused vajavad korralikke sotsiaalmajanduslikke mõjuanalüüse ning selgust rahastamise allikate osas. Tänaseks töö lõpetanud Rohepoliitika eksperdirühmas olid ettevõtlusorganisatsioonid alaesindatud ja sellest tingituna jäävad lõppraporti mitmed soovitused on üldsõnalisteks, elukaugeteks ning rakendamise mehhanism ebaselgeks. Samas on need soovitused sisendiks edasisele rohepoliitika kujundamisele.
Lugupidamisega
Sirje Potisepp
Juhataja 008_Riigikantselei_Roheplaan_13.01.2023.asice |