AÕS § 90. Valdaja omandi eeldus
(1) Vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
Kui määruse p-d 2-3 jäävad sellise tõendamiskoormusega, siis võib AÕS-is vastava sätte tühistada. Seega määruses ei saa mingil juhul sätestada sellist tõendamiskoormust. AÕS-is oli omaniku tõendamiskoormus § 81 sees kuni 07/2003, pärast mida on ta kustutatud. Ei ole mingit probleemi selles, kui register nõuab viimast ostu-müügi lepingut. 10 lepingu õigsust on reaalses elus võimatu tõendada ja tähendab suurt halduskoormust kellelgi (näiteks hetkel MTA-le) ning heausksete lollitamist pika venitusega. Reaalses elus asutakse neid võltsima ja enne 2009 aasta masinate puhul, kui süvendatud kontrolli ei toimu, lähevad need asjad enamuses ka ilusti läbi. Sest määruse sõnastuse muutmise eesmärk ongi haldusorganil see, et esitada tuleks omandiõigust tõendavale lepingule veel täiendav tõend või tõendid. Eriti naljakas oleks kõigi lepingute puudumisel minna kohtusse avaldama, et kohus omandiõigust tunnustaks. Asjaõigusseaduse järgi võib kohus isegi seda teha, kuid haldusorgan ajaks ikka oma joru ja registrikannet ei teeks. Ma jaman selle registriga hetkel just analoogilise probleemiga, kuna eelnõu sõnastuse järgi on neil "juba selline halduspraktika".
Seega määruse p-d 2 ja 3 on vastuolus AÕS-iga, tõenäoliselt ka põhiseaduse sättega omandi vaba kasutamise kohta ning nende eelnõus olevast sõnastusest tuleks loobuda. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks justiitsministeerium kooskõlastas sellise asja märkusteta?
Lisan juurde väljavõtted liiklusseaduse ja liikluskindlustusseaduse eelnõude seletuskirjadest:
LS: Paragrahvis 71 sisalduvad mootorsõiduki ja selle haagise registreerimisest keeldumise, registriandmete muutmise ja registrist kustutamise alused. Kuivõrd isiku tegevuse piiramist võimaldavad sätted peavad põhiseaduse kohaselt olema kehtestatud seadusega, siis on senini majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. augusti 2004. a määruses nr 175 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskiri“ asunud registreerimisest keeldumise ja registrist kustutamise alused toodud seadusesse.
LKS: Tulenevalt Viini Teeliikluse konventsioonist[1] ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist nr 1999/37/EÜ (Sõidukite registreerimisdokumentide kohta)[2], tähendab sõiduki liiklusregistris registreerimine sisuliselt sõidukile maanteeliikluse loa andmist – liikluses võib osaleda üksnes liiklusregistris registreeritud sõiduk. Liiklusregistriga on seotud näiteks sõiduki tehnoülevaatuse süsteem, mis tagab, et informatsioon sõiduki (liiklemiseks vajaliku) tehnilise korrasoleku kohta on kättesaadav. Samuti käib liiklusregistri kaudu sõidukite identifitseerimine – liikluses võib osaleda ainult selline sõiduk, mida on võimalik tuvastada (eriti oluline on see näiteks sellisel juhul, kui sõidukiga tekitatakse liiklusõnnetus välisriigis). Sõiduki liiklusregistris registreerimine tähendab seega sisuliselt, et sõidukit soovitakse liikluses kasutada ning formaalselt on antud sõidukile ka luba liiklusesse minna. Sõiduki omandiõigus tekib kehtivas õiguskorras müügilepingu (või mõne muu võõrandamislepingu) sõlmimisega ning sõiduki liiklusregistris registreerimine ei ole vajalik ainult selle pärast, et teha oma sõiduki omanikuks olemise fakt legaalseks – sõiduki tegelikku faktilist omandiõigust ei muuda sõiduki liiklusregistris registreerimine või sõiduki registrist kustutamine. Liiklusregistris on märgitud sõiduki omanikuna isik, kes on oma omandiõigust sõiduki registritoimingu tegemise hetkel tõendanud.
--------------------------------------------------------------------------------
[1] Viini 1968. aasta teeliikluse konventsioon ning selle juurde kuuluvad hilisemad kokkulepped ja konventsiooni täiendused (korraline täienduste tsükkel on iga kümne aasta möödudes). Konventsioon on arvutivõrgus kättesaadav: http://www.unece.org/fileadmin/DAM/trans/conventn/Conv_road_traffic_EN.pdf
[2] Arvutivõrgus kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1999L0037:20040501:ET:PDF
Kokkuvõtlikult. Liiklusregistri andmebaasi kandel ei ole konstitutiivset tähendust, s.t. omandiõiguse üleminek ei sõltu andmebaasis olevast infost. Liiklusregistris peab auto arvel olema selleks, et sellega legaalselt teeliikluses osaleda.
Samuti ei sätesta seadus vallasasja müügilepingule kohustuslikku vormi, st auto võib kasvõi suuliste müügilepingute alusel tervele Eestile peal tiiru ära teha nii, et keegi pole seda vahepeal Liiklusregistris ümber kirjutanud. Samas peaks seal siiski kajastuma, kes sõidukiga toimumise eest vastutab ehk sõiduki registreerimine peaks olema kiire, väheste jamadega jne. Kuid see register pole omandiõiguse tõendamiseks ja sellist jubedat tõendamiskoormust ei tohiks määrusse sätestada. |