On tänuväärne, et Vabariigi Valitsuse määruse „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) eelnõu seletuskirjas (edaspidi seletuskiri) on tähelepanu pööratud ka mitmetele kaitse-eeskirja jõustumisega kaasnevatele sotsiaalmajanduslikele aspektidele (seletuskirja lk 91 jj). Kahjuks ei ole välja toodud siiski kõiki aspekte ning kohati jääb arusaamatuks väljatoodud aspektide asjakohasus ja ka omavaheline seos. Täpsemalt:
1) adekvaatselt on arvestamata jäänud erametsamaa omanikele tekkiv kahju (sh saamata jääv tulu). Seletuskirjas on põhjendamatult võrdsustatud saamata jääv tulu Natura 2000 metsaalade eest hüvitatava sihtkaitsevööndi toetusemääraga 134 eurot/ha (lk 92). Piiranguvööndis on saamata jääv tulu arvestatud küll suuremana kui piiranguvööndi eest ettenähtav toetus, s.o 60 euro asemel 72 eurot/ha (lk 92), kuid seejuures on jäänud arvesse võtmata asjaolu, et kaitse-eeskirjaga nähakse piiranguvööndis ette väga ranged raiepiirangud, mis on võrreldavad sihtkaitsevööndis kehtivate piirangutega;
2) ei ole aru saada, millistele andmetele tuginedes on hinnatud virgestustegevuste, loodusturismi, loodusandide ja söögiseente majanduslikku väärtust (lk 93). Puudub Ka hinnang selle kohta, kui suur on kavandatavale kaitsealale jäävatel kaitstavate aladel vastavate hüvede väärtus hetkel ja kas ning kui palju lisab väärtust täiendava ala kaitse alla võtmine;
3) välja on toomata, mille alusel leitakse, et hinnanguliselt seotakse ainuüksi turbasse tuhandeteks aastateks 0,2–0,3 t süsinikku (C) ha kohta aastas ning sellest tulenevalt ka põhjendamata järeldus, et Sõrve looduskaitseala soomuldade (431,3 ha) ja gleistunud muldade (640,5 ha) pindalasid arvestades seotakse ala muldadesse süsinikku vähemalt 214,4–321,5 tonni aastas, eeldusel, et ala säilib looduslikuna ja seda ei majandata nõnda, et süsinikku vabaneb (lk 93);
4) ala süsiniku sidumise aspektide juures on peamine rõhk mulla süsiniku sidumise võimel (lk 93), kuid see ei näita ala tegelikku mõju kliimale. Nimelt tuleb ala kasvuhoonegaaside sidumise võime hindamisel arvestada kogu kasvuhoonegaaside bilansiga (sh süsiniku sidumisega taimsesse biomassi). Ka on süsiniku aspektide juures jäänud täielikult arvestamata võimalus siduda süsinikku pikaaegselt puittoodetesse;
5) samuti on tegemata analüüs, millest selguks, kui suured on planeeritava Sõrve kaitseala tekitamisega riigile võetavad kohustused kaitsekorralduskavas ettenähtud kaitsekorralduslike tegevuste teostamiseks vajalikus mahus ning kas need vahendid on reaalselt olemas. Samuti ei ole analüüsitud seda, kas planeeritav Sõrve looduskaitseala aitab täita kogu riigi looduskaitselisi eesmärke või annab sama või parema tulemuse see, kui jätta nimetatud kaitseala moodustamata ja suunata sama suured rahalised vahendid juba olemasolevate kaitstavate alade kaitsekorralduskavades ettenähtud kaitsekorralduslike tegevuste teostamiseks vajalikus mahus. Meie hinnangul jäävad üleriigiliselt enamik kaitsekorralduskavades ettenähtud kaitsekorralduslikke tegevusi teostamata rahaliste vahendite puudumise tõttu ning ei ole põhjendatud uute kaitsealade loomine, kui olemasolevate rahastamisega ei suuda riik hakkama saada ja tagada kaitsekorralduslike tegevuste teostamist liikide ja elupaikade säilimiseks.
Kahjuks piirdubki seletuskiri pelgalt sotisaalmajanduslike aspektide loetlemisega ning mingit analüüsi sellele ei järgne. Seetõttu puuduvad seletuskirjast järeldused kaitse-eeskirjaga võetavate meetmete sotsiaalmajanduslike mõjude kaalukuse ja sellest tulenevalt ka vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.
Kokkuvõttes leiame, et sotsiaalmajanduslike kui oluliste mõjude hindamata jätmisega on jäetud nõuetekohaselt korraldamata Sõrve looduskaitseala kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiis ning seega on täitmata looduskaitseseaduse § 8 lg 3 kohane kaitse alla võtmise eeldus. |