Bytelogics toodab tarkvara kergliikuritele ja meil on plaanis oma liikurid tuua Eestis turule. Meie skuutrid on praegu erinevates USA linnades, kus on erinevad kiiruse piirangud 25km kuni 35km vahel ning meil on statistikat õnnetuste kohta erinevatel kiirustel. Meie skuutritel on kiiruse piirang elektrooniliselt seadistatav linna kaupa.

Klientidele meeldib 35km/h tunduvalt rohkem kui 25km/h, samas on õnnetuse tõsidus suurema kiiruse puhul suurem.

Suur osa õnnetusi (ca 70%) saame klassifitseerida nelja gruppi, 1. Pahad teeolud, 2. Pime ilm, 3. Purjus sõitja, 4. Algaja sõitja.

Selleks, et vähendada õnnetusi teeme me dünaamiliselt nn geofence-d kus on siis erinev kiirus. Me mõõdame reaalajas acceleromeetriga sõitjate tee olusid ja järske pidurdamisi, kogume need serverisse ning sellest datast lähtuvalt teeme kiirusepiiranguga alad. Mõnes alas näiteks on kiirusepiirang ainult 20km, sest teeolud on halvad. Samuti limiteerime esimese rendi korral ja pimedas kiirusepiirangut 25km-h.

Seega pakkuks järgnevat muudatus ettepanekut:

Kergliikuri kiirusepiirang on valgel ajal 30km-h ja pimedas 25km-h. Kui kergliikur on varustatud GPS ja GSM modemiga ning serveri süsteemiga mis klassifitseerib tee kvaliteeti, võib kiiruse piirangu tõsta 35km-h hea asfaltiga alal kus on eraldi jalgrattatee informeerides sellest enne kasutajat ja saades kasutaja nõusolek.

Lisaks töötame koos TTU ga välja radarit, mis jälgib 50m raadiuses asuvaid takistusi ja aeglustab kiiruse 20km-h kui radar näeb, et sõidetakse inimeste vahel. Soodustades selliste radarite arendust võiks sellise radari olemasolu puhul lubada 2km-h kiiremat maksimum kiirust.

Pakkudes klientidele toodet, mis neile meeldib suudame tõsta skuutri kasutajate arvu linnades autodega sõitjate arvelt. Kergliikuriga tehtud õnnetus on teisele jalakäijale alati kergem, kui autoõnnetus jalakäijale. Seega vähendades autode arvu, tegelikult kiirem kiirusepiirang vähendab tõsiste õnnetuste arvu kolmandatele pooltele.

Lisaks tegime Eestis TalTech õpilastega testi, lastes neil käia skuutriga koolist koju ja muutes maksimum kiirust 25km ja 30km nädala kaupa. 30km-h oli tunduvalt eelistatum, 25km-h puhul osad õpilased eelistavad autot, kuna saab kooli kiiremini. 30km-h puhul Tallinnas pole auto skuutrist kiirem.

Bytelogics toodab tarkvara kergliikuritele ja meil on plaanis oma liikurid tuua Eestis turule.docx

Palun mitte lubada asulas alla kuue meetri pikkuse A-kategooria ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki osalist või täielikku peatamist või parkimist asjakohase liikluskorraldusvahendi korral peale kõnnitee jalgteel või jalgratta- ja jalgteel, kui jalakäijale jäetakse sõiduteest kaugemal kõnnitee, jalgtee või jalgratta- ja jalgtee serval vabaks vähemalt poolteise meetri laiune käiguriba.

Ettepaneku liiklusseaduse 20. paragrahvi neljanda lõigu kolmandasse punkti jalgtee ning jalgratta- ja jalgtee lisamiseks tegi Eesti Linnade ja Valdade Liit möödunud reedel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskirja teisel leheküljel, millele juhtisin läinud pühapäeval postitusega tähelepanu Facebooki-gruppides

1) „Eesti rattarikkaks!“ aadressil https://www.facebook.com/groups/rattarikkaks/permalink/10158286104278459/;
2) „Kastiratas“ aadressil https://www.facebook.com/groups/441325146490462/permalink/537870000169309/;
3) „Linnad ja liikuvus“ aadressil https://www.facebook.com/groups/lilid/permalink/2775300322557890/;
4) „Jalakäijate ühing“ aadressil https://www.facebook.com/groups/1503303976554802/permalink/2609516025933586/.

Kui Eesti Linnade ja Valdade Liidu esildis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seadustatakse, siis saab pöörduda Vabaõhumuusemi tee T2 omaniku Tallinna linna või valitseja Haabersti Linnaosa Valitsuse poole, et Rocca al Mare Kooli parkla kõrval jalgratta- ja jalgteel korraldaks Tallinna Transpordiamet liikluskorraldusvahenditega peatamise või parkimise. Kui mullu 7. detsembri õhtul toimus RaM Tants, siis oli pargitud autosid aadressil https://goo.gl/maps/rQgdReHaxUUyfVEP6 näidatud jalgratta- ja jalgteele peaaegu Eesti Vabaõhumuuseumi tasulise parklani.

Nagu näeb aadressilt https://goo.gl/maps/Vx9CDB7sGcfAqmtg8, saaks liiklusseaduse 20. paragrahvi neljanda lõike kolmanda punkti laiendamisel jalgteele ning jalgratta- ja jalgteele seadustada Õismäe tee 109 esise parkla kõrval osutusmärgi „Lõikuv jalgrattatee“ ja teekattemärgise „Lõikumine jalgratta- ja jalgteega“ järgi jalgratta- ja jalgteel sõidukite peatamise ja parkimise liikluskorraldusvahenditega.

Sama saab Tallinna Transpordiamet teha Paldiski maantee 50a esisel jalgratta- ja jalgteel, kus on pargitud mootorsõidukit ka aadressil http://bit.ly/39GBuwB oleva Maa-ameti kaardirakenduse aerofoto kohaselt.

Nagu ilmneb Tallinnas Paldiski maantee 65 esiselt Paldiski maantee 61 esise kõnniteeni aadressil https://goo.gl/maps/i8gcpkTFT2zrmaJq9, saaks Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku läbiminekul lubada samasugust peatamist ja parkimist asjakohase liikluskorraldusvahendiga jalgratta- ja jalgteel, mis asub vahetult sõidutee ääres.

Ehkki läinud reedel lõppes aadressil https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/20-0184 olevail andmeil liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine, on aadressil https://www.riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-ja-oigusloome-protsess Riigikantselei selgitanud, et poliitikakujundamise ja seadusloome protsessis on võimalik veel osaleda.

Loodan, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis peetakse õigeks mitte anda võimalust autode osalist või täielikku peatamist või parkimist jalgratta- ja jalgteel, et eraldatusega hoida ära autode ja haavatavate liiklejate vahelisi võimalikke kokkupõrkeid, millest on kirjutanud WHO aadressil https://www.who.int/publications-detail/managing-speed olevas üllitises „Managing speed“.

Et ka jalgteel aheneks rakendamise korral liiklemiseks ette nähtud pind, seda kinnitab juba praegune aadressil https://goo.gl/maps/7sy7wCKpkxnFiPXX9 näidatud praktika Õismäe tee 116 esisel jalgteel. Rääkimata tõsiasjast, kui vähe on aadressil https://goo.gl/maps/8LfyCsHG88nKUixv8 alles jällegi Tallinna linnale kuuluval Õismäe tee 90 kõnniteest liikluskorraldusvahenditega võimaldatud parkimise tõttu. Järjekordne näide sellest, mida on tehtud juba kehtiva liiklusseaduse 20. paragrahvi neljanda lõigu kolmandale punktile tuginedes.