Meretraspordi poliitika dokumendi pealkiri ei vasta dokumendiga reguleeritavate valdkondade sisule. Antud dokumendi pealkiri on eksitav. KOGU MERENDUST ehk TERVET MAJANDUSHARU püütakse paigutada meretranspordi alla, mi sisuliselt ei ole võimalik. MERENDUS EI OLE MERETRANSPORT. Antud arengukava oli algselt kavandatud iseseisvana ja erinevate valitsusasutuste ülesena, mida ta peaks ka jätkuvalt olema nagu senikehtiv riiklik arengukava Eesti Merenduspoliitika aastatek 2102-2020. 

Lisaks on kõnesolev Meretransprodpoliitika dokument koostatud puudulikult.  Hetkeolukorra analüüs ei vasta ei sisult ega ülesehituselt taolise dokumendi osas nõutavale põhjalikkusele, mis tagaks ülejäänud dokumendi sisu osas seletuse, miks midagi ja millise mahus on vaja riiklikult ette võtta.  Dokumendis eksisteerivad nii faktivead kui kaheldava väärtusega väited ( näiteks merendussektrois otseselt hõivatud töötajate arv 9100, mis juba 2009.aastal oli faktiliselt 21045 ja on fikseeritud täna kehtiva riikliku merenduse arengukava lk.9).
Dokument nõuab olulisel määral kohendamist nii ülesehituse süsteemsuselt, terminite määratlemselt ja kasutamiselt ( merendus´=laevandus, ettevõtlusklastri mõiste jm.) kui ka põhjalikkuselt.

Lühidalt - antud kujul dokument ei taga riigipoolset merendusvaldkonna edendamist samaväärselt senikehtivas arengukavas kavandatuga ja jätab mulje pealiskaudsusest ning piisava kompetensti puudumisest koostajate poolelt.

1. Eesti Laevajuhtide Liit ei saa olla nõus dokumendis „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035" toodud Eesti lipu all sõitvate laevade arvu sihttasemega. Dokumendis on seatud eesmärgiks, et aastaks 2035 on Eesti lipu all 50 kauba- ja reisilaeva. Esiteks on vaja lähtuda 01.07.2020. a jõustunud laevanduspaketi https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c37b2db8-3842-4bba-8a60-d6ddc8c51cc0/Laeva%20lipu%C3%B5iguse%20ja%20laevaregistrite%20seaduse%20muutmise%20ning%20tulumaksuseaduse%20ja%20nendega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus eesmärkidest nii laevade arvu osas kui ka muude tulemusnäitajate osas, nt SKT kasv, maksulaekumised jne. Lisaks oleme vastu dokumendis „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035" toodud sõnastusele laevade lipu alla toomise sihttasemes. Sõnastus ei räägi mitte laevade lisandumises Eesti lipu alla, vaid räägib kauba- ja reisilaevade koguarvust. Seega lähevad juba täna olemasolevad üle 500GT kauba- ja reisilaevad selle sihttaseme sisse ja tulemusena keskendutakse 15 aasta perspektiivis suuresti vaid olemasoleva olukorra säilitamisele, mitte olukorra kvalitatiivsele muutmisele. Teiseks juhime tähelepanu asjaolule, et laevanduspaketi Riigikogu esimese ja teise lugemise vahel suurendas Riigikogu lisanduvate laevade arvu sihttaset varasemalt 300-lt laevalt seitsme aastaga 360-le laevale seitsme aastaga. Kahjuks on „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035" koostajate poolt täielikult ignoreeritud rahvasaadikute soove ja eesmärke laevanduspaketi vastuvõtmisel Riigikogus. Vastav küsimus sai ELJL poolt esitatud 01.10.2020. a toimunud Merenduskonverentsil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerile Ahti Kuningale. Hr. Kuningas vastas, et 50 laeva sihttase oli lisatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035" mustandisse vaid ja see muudetakse ära vastavalt 01.07.2020. a laevanduspaketi eesmärkidele. Juhime tähelepanu, et arengukava on jõudnud juba Eelnõude infosüsteemi ja ilmselgelt ei ole enam tegu mustandiga, vaid kooskõlastamisele saadetud lõppdokumendiga. Arengukavas puudub ka igasugune sidusus või viide nimetatud laevanduspaketile ning Riigikogu Arenguseire Keskuse poolt koostatud Rahvusvahelise laevanduse ja meremajanduse arenguseire uuringule „Lipuriigi konkurentsivõime" https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/09/2020_laevandus_aruanne.pdf , kus on seatud kardinaalselt teistsugused eesmärgid ja sihttasemed. Sellisel moel tekib olukord, kus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab ja esitab plaane ja eelnõusid Riigikogule lähtuvalt „Transpordi ja liikuvuse arengukavast 2021-2035", kuid Riigikogu hindab ja menetleb neid lähtuvalt uuringust „Lipuriigi konkurentsivõime". Kuna need kaks dokumenti omavahel ei haaku, siis hakkab Riigikogu esitatud plaane ja eelnõusid tagasi lükkama ja patiseis Eesti merenduses süveneb. Oleme sügavalt veendunud, et Eesti merendus vajab arenemiseks ühtseid eesmärke ja ühist nende poole püüdlemist. Seega on vaja „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035" viia kooskõlla rahvasaadikute poolt juba kooskõlastatud ja aktsepteeritud kahe dokumendiga:
01.07.2020. a jõustunud laevanduspakett ja
rahvusvahelise laevanduse ja meremajanduse arenguseire uuring „Lipuriigi konkurentsivõime"
Selgituseks lisame veelkord, et algse 300 lisanduva laeva eesmärk 01.07.2020 jõustunud laevanduspaketis seitsme aasta jooksul sai pandud (sh) lähtuvalt konsultatsioonidest välisekspertidega. Väliseksperdid kinnitasid hinnangut, et riigile hakkab tekkima mereriigi maine alates 300 suuremast laevast riigi lipu all. Mereriigi maine omakorda stimuleerib kaldatöökohtade teket riigis, mis on ka Eesti merenduse arendamise põhieesmärk, sest just kaldatöökohtadest tekib põhiline tulu Eesti ühiskonnale. Igasugune lisanduvate laevade arvu sihttase alla 300 laeva ei aita meid lähemale põhieesmärgile. Piisava pühendumise korral ei ole see eesmärk kindlasti ebarealistlik. Näitena võib siin tuua Madeira registri, mis jõudis 500 laevani viie aastaga.

2. „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035" ei ole tegevused prioritiseeritud. Seega jõuame tõenäoliselt olukorda, kus kõike tehakse natuke, kuid midagi lõplikult valmis ei saa. Oleks vaja tegevused prioritiseerida.

Õliühingu kommentaarid „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ EN.asice

Neste_kiri_MKM_Transp_ja_Liik_Arengukava_eelnou (1).asice