Tere! 

Edastame Eesti Tegevusterapeutide Liidu tagasiside määruse nr 74 eelnõule. 

Toetame riigipoolse soodustusega abivahendite vajaduspõhist võimaldamist ning ühsetel alustel terve elukaare ulatuses ning piirmäärade ühtlustamist. Juhime siiski tähelepanu, et:  

1)     Dialoogiseadmete uus näidustus (kehtiv: Isikud, kellel on raske või täielik probleem sõnade, lausete ja pikemate suuliste lausete väljaütlemisel. Uus: Isikud, kellel on püsiv täielik probleem sõnade, lausete ja pikemate suuliste lausete väljaütlemisel.) piirab liialt neid seadmeid vajavate inimeste sihtgruppi, sh seab ohtu kommunikatsiooniseadmeid vajavate inimeste õiguse teha praegu ja ka tulevikus enda elu puudutavaid otsuseid, sh viia ellu põhiseadusest tulenevaid õigusi. Näidustuse kirjelduse muutmist pole seletuskirjas põhjendatud, ega analüüsitud selle kitsendavat mõju puuetega inimeste õigustele. Uus näidustuse sõnastus teeb antud abivahendid kättesaadavaks varasemalt kitsamale sihtgrupile ning annab eksitava sõnumi antud abivahenditele tõendeid väljastavatele spetsialistidele, kõnet toetava ja kõnet asendava kommunikatsiooniga (AAC) seotud teenustele ning abivahendi vajajale ning tema võrgustikule. Riiklikult tuleks eesmärgiks võtta AAC vahendite ja meetodite laiem rakendamine ning valdkonna arengu toetamine mitte aga abivahendite kättesaadavuse piiramine.   

2)     Abivahendite loetelu tabelis on kasutusele võetud abivahendi näidustuse (N tulp) kirelduses sõna “püsiv”, mida pole kuskil defineeritud. Antud veeru muudatuste eesmärk on eelnõu seletuskirja järgi “Muudatuse tulemusel on üheselt selge, mis juhtudel on isikul õigus abivahendit saada.” Leiame, et sõna “püsiv” vajab täpsustamist ja ei ole piisavalt selge, kuna sõltuvalt tõlgendamisest võib liialt piirata abivahendite kättesaadavust ja õigeaegset tõendite väljastamist (nt oodatakse progresseeruvate haiguste puhul piisavat seisundi süvenemist või terviseseisundist taastumisel seda hetke kui funktsioonid enam ei taastu ehk saavutatud on  püsiv funktsioonihäire). Selline ootamine võib näiteks lingtõstuki puhul tähendada, et seatakse ohtu nii funktsioonihäirega isiku tervislik seisund kui ka tema lähedaste oma, kuna vajalikke ennastsäästvaid võtteid ja vahendeid pole õigeaegselt rakendatud. 

Ühtlasi soovime uuel aastal arutada tulpade R  (abivahendi vajaduse tuvastaja) ja S (võrdsustatud isiku) sisu ning täpsustada/muuta tingimusi, millal võib tegevusterapeut väljastada abivahenditõendit. 

Kõike paremat soovides

Anne-Mari Rebane

Eesti Tegevusterapeutide Liidu esimees