Määruse punktile 12) (1): Jalgtee definitsioon on küll sümpaatne, aga ei vasta teeseaduse §7 ja liiklusseaduse §2 mõistetele.Täiesti arusaamatuna ja segadust tekitavana on toodud kergliiklustee mõiste, defineerituna tervislike eluviiside teena.Kas siis jalgrattaga jalgrattateel sõitmine pole tervislik eluviis? Seadus on ikka ülim ja määrusega ei saa seaduse mõisteid muuta.Pealegi on õiguslikult väga ohtlik tekitada lisaks teeseaduse ja liiklusseaduse jalgtee mõistele veel kolmas versioon - toidame advokaate kohtuasjades.
Määruse punktile12) (2): Vastuolu liiklusseaduse §31-ga, kus erinevalt määruse keelust  lubatakse jalgratturil sõita sõiduteel.
Määruse punktile13) (3): Jalgtee projekteerimise aluseks ei saa võtta eeldatavat jalakäijate liiklussagedust olemasoleval teel. Mille alusel eeldada? Arenenud riikides tehtud uuringud on  tõestanud,  et toimivad hoopis teised põhimõtted (planeeringule ja prevaleerivatele ühenduskoridoridele tuginevad). Ka Eestis on Dago Antov sarnase juhendi välja töötanud.

Erksat mõtlemist soovides
Kuno Männik