1.       Parandusettepanek seletuskirjas: lk 15, 4. lõigus on vigane viide lauses: „Enamgi veel, kehtiva KeHJSi § 20 lõikes 5 on esitatud konkreetne loetelu, mida otsustaja peab KMH aruande puhul kontrollima (tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele).“ –  õige peaks olema siiski KeHJSi § 22 lõige 5.
2.       Määruse §3 lõike 2 järgi tuleb keskkonnakasutuse kontekstis kirjeldada rajamis-, kasutamis- (eelkõige tootmisprotsessi) ning lõpetamisetapi põhiomadusi. Sõltuvalt kavandatavast tegevusest saab rajamisetapi all silmas pidada nii tavapärast projekteerimist kui ka ehitamist, kasutamisetapp hõlmab käitamist või rajatise kasutamist, lõpetamisetapi all tuleb mõista lammutamist, sulgemist (nt jäätmepõletustehas, prügila) ja korrastamist (nt kaevandatud maa korrastamine). Oluline on välja tuua, et tegevuse lõpetamisetapi kirjeldamine peab toimuma olemasoleva parima teabe alusel, kajastades vähemalt põhimõttelisi variante. Näiteks võib olla raske detailselt kirjeldada tegevuse lõpetamisetappi, kui tegevusloa kehtivusaeg on 50 aastat. Enamgi veel, see võib nõuda eraldi KMH tegemist (nt KeHJSi § 6 lõike 1 punkti 24 järgi on KMH kohustuslik vähemalt 1,5 ha suuruse alaga prügila sulgemisel). – Määruse koostajad on ka ise leidnud, et lõpetamisetapi puhul on keskkonnakasutuse mahtusid keeruline ja paljudel juhtudel ka ebaotstarbekas hinnata, kuna tegemist on teoreetilise tulevikus toimuva sündmusega. Samuti ei tähenda alati tegevusloa tähtajaline lõppemine ka otseselt tegevuse lõpetamist, sest tegevuslubasid saab uuendada ja tegevuskohti vastavalt vajadustele ja nõuetele ümber kohandada. Siinkohal teeme ettepaneku määruse §3 lõikes 2 esitatud punktides lõpetamisetapi puhul keskkonnakasutuse hindamine ja tekkivate võimalike jäätmete liigi ja koguse määratlemine ning jääkide ja heidete hindamine välja jätta, kuna see on äärmiselt teoreetiline ja ei anna otsustajale täielikku ning korrektset ülevaadet võimalikest tagajärgedest. Teise variandina võiks sobida ka sõnastuse parandus, kus lõpetamisetapi nõue jääks sisse ainult selliste projektide puhul, mille juures on selgelt näha selle konkreetne eluiga ja lõpetamisetapi faasid. Ülejäänud projektide (sh ka väga pikkade tegevuslubadega projektid) puhul tuleks ebamäärane prognoos välja jätta, sest see võib anda otsustajale väära info ning ei anna soovitud tulemusi. 
Sõnastusettepanek:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnakasutus hõlmab: 
1) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste rajamis- ja kasutamisetappide (eelkõige tootmisprotsessi) põhiomaduste kirjeldust, näiteks energiakasutust ja kasutatavat energiat, kasutatavate materjalide, ainete ja loodusvarade (sealhulgas vee, maa, maavara, mulla, pinnase ja loodusliku mitmekesisuse) kogust; 
2) hinnangut rajamis- ja kasutamisetappide jooksul liigi ja koguse kaupa tekkivate jäätmete ning eeldatavalt tekkivate jääkide ja heidete (näiteks lõhn, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus) kohta.
3) lõpetamisetappide puhul põhiomaduste kirjeldust ja vastava informatsiooni olemas olul teoreetilisi prognoose tekkivate jäätmete, jääkide ja heidete kohta tegevustele, mille puhul on teada tegevuse lõpptähtaeg ja KMH kohustus lõpetamisetapi läbiviimiseks.
 
3.       Seletuskirja lk 15, 4. lõigus on kirjeldatud, et „Lähtuvalt haldusorgani kaalutlusõigusest võidakse näiteks põhjendatud juhul tegevusloa andmise otsuses määrata rohkem või teistsuguseid keskkonnameetmeid, kui KMH aruandes välja pakuti. Normis kasutatav sõnastus ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks viitabki sellele, et sarnaselt kehtivale süsteemile määrab otsustaja vastavad meetmed haldusaktis ehk tegevusloa andmise otsuses“. - KeHJS ei anna KMH läbiviimise puhul tegevusloa andmise otsuse juures haldusorgani delegatsioonile kaalutlusõigust. Palume see seletuskirjast välja jätta. KeHJS annab haldusorganile korralduse kontrollida KMH vastavust nõuetele ja kohustuse otsuse tegemisel läbi töötada koostatud KMH ja selles seatud keskkonnatingimused ning vastavalt sellele formuleerida ka otsus. KeHJS-e sõnastus ei anna õigust otsustajale tulemusi ümber formuleerida või KMH-sse sisse kirjutada lisatingimusi. KMH sisaldab kõikide osapoolte seisukohti ja arvamusi ning õiguseid, mistõttu ei saa otsustaja oma lõppotsuses teha muid otsuseid, kui KMH menetlusprotsessi käigus kokku on lepitud, vastasel juhul oleks see seotud ekspertide pädeva arvamuse mittearvestamine ja osapoolte (sh ka arendaja) õiguste ja ootuste kahjustamine, mis võib muuhulgas tähendada ka majanduslikku kahju või ettearvamatuid ülemääraseid lisakulusid.

4. Täiendava ettepanekuna keskkonnameetmete määramisel anda seirekava koostamisel otsustav sõnaõigus keskkonnaametile. Põhjuseks näide probleemist KMH-de puhul, mis algatatakse ehitusloa menetlusprotsessis. Sellisel juhul võib kohalik omavalitsus otsustajana ja täielikku infot mitteomava asutusena nõuda lõppotsuse formuleerimisel keskkonnaseiret mahus või vormis, mis võib osutuda majanduslikult mitte teostatavaks ja mille tulemusel saadavad andmed pole võrreldavad või muude strateegiliste protsesside juures kasutatavad. Senise kogemuse põhjal kahtleme kohalike omavalitsuste seire määramise ja vajalikkuse tuvastamise pädevuses, kuna tihti esineb sellega liialdamist.

Eesti Keemiatööstuse Liidu kommentaarid ja parandusettepanekud eelnõule „Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad täpsustatud nõuded“.
kommentaarid ja parandusettepanekud eelnõule „Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad täpsustatud nõuded“.
 
1.       Parandusettepanek seletuskirjas: lk 15, 4. lõigus on vigane viide lauses: „Enamgi veel, kehtiva KeHJSi § 20 lõikes 5 on esitatud konkreetne loetelu, mida otsustaja peab KMH aruande puhul kontrollima (tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele).“ –  õige peaks olema siiski KeHJSi § 22 lõige 5.
2.       Määruse §3 lõike 2 järgi tuleb keskkonnakasutuse kontekstis kirjeldada rajamis-, kasutamis- (eelkõige tootmisprotsessi) ning lõpetamisetapi põhiomadusi. Sõltuvalt kavandatavast tegevusest saab rajamisetapi all silmas pidada nii tavapärast projekteerimist kui ka ehitamist, kasutamisetapp hõlmab käitamist või rajatise kasutamist, lõpetamisetapi all tuleb mõista lammutamist, sulgemist (nt jäätmepõletustehas, prügila) ja korrastamist (nt kaevandatud maa korrastamine). Oluline on välja tuua, et tegevuse lõpetamisetapi kirjeldamine peab toimuma olemasoleva parima teabe alusel, kajastades vähemalt põhimõttelisi variante. Näiteks võib olla raske detailselt kirjeldada tegevuse lõpetamisetappi, kui tegevusloa kehtivusaeg on 50 aastat. Enamgi veel, see võib nõuda eraldi KMH tegemist (nt KeHJSi § 6 lõike 1 punkti 24 järgi on KMH kohustuslik vähemalt 1,5 ha suuruse alaga prügila sulgemisel). – Määruse koostajad on ka ise leidnud, et lõpetamisetapi puhul on keskkonnakasutuse mahtusid keeruline ja paljudel juhtudel ka ebaotstarbekas hinnata, kuna tegemist on teoreetilise tulevikus toimuva sündmusega. Samuti ei tähenda alati tegevusloa tähtajaline lõppemine ka otseselt tegevuse lõpetamist, sest tegevuslubasid saab uuendada ja tegevuskohti vastavalt vajadustele ja nõuetele ümber kohandada. Siinkohal teeme ettepaneku määruse §3 lõikes 2 esitatud punktides lõpetamisetapi puhul keskkonnakasutuse hindamine ja tekkivate võimalike jäätmete liigi ja koguse määratlemine ning jääkide ja heidete hindamine välja jätta, kuna see on äärmiselt teoreetiline ja ei anna otsustajale täielikku ning korrektset ülevaadet võimalikest tagajärgedest. Teise variandina võiks sobida ka sõnastuse parandus, kus lõpetamisetapi nõue jääks sisse ainult selliste projektide puhul, mille juures on selgelt näha selle konkreetne eluiga ja lõpetamisetapi faasid. Ülejäänud projektide (sh ka väga pikkade tegevuslubadega projektid) puhul tuleks ebamäärane prognoos välja jätta, sest see võib anda otsustajale väära info ning ei anna soovitud tulemusi. 
Sõnastusettepanek:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnakasutus hõlmab: 
1) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste rajamis- ja kasutamisetappide (eelkõige tootmisprotsessi) põhiomaduste kirjeldust, näiteks energiakasutust ja kasutatavat energiat, kasutatavate materjalide, ainete ja loodusvarade (sealhulgas vee, maa, maavara, mulla, pinnase ja loodusliku mitmekesisuse) kogust; 
2) hinnangut rajamis- ja kasutamisetappide jooksul liigi ja koguse kaupa tekkivate jäätmete ning eeldatavalt tekkivate jääkide ja heidete (näiteks lõhn, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus) kohta.
3) lõpetamisetappide puhul põhiomaduste kirjeldust ja vastava informatsiooni olemasolul teoreetilisi prognoose tekkivate jäätmete, jääkide ja heidete kohta tegevustele, mille puhul on teada tegevuse lõpptähtaeg ja KMH kohustus lõpetamisetapi läbiviimiseks.
 
3.       Seletuskirja lk 15, 4. lõigus on kirjeldatud, et „Lähtuvalt haldusorgani kaalutlusõigusest võidakse näiteks põhjendatud juhul tegevusloa andmise otsuses määrata rohkem või teistsuguseid keskkonnameetmeid, kui KMH aruandes välja pakuti. Normis kasutatav sõnastus ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks viitabki sellele, et sarnaselt kehtivale süsteemile määrab otsustaja vastavad meetmed haldusaktis ehk tegevusloa andmise otsuses“. - KeHJS ei anna KMH läbiviimise puhul tegevusloa andmise otsuse juures haldusorgani delegatsioonile kaalutlusõigust. Palume see seletuskirjast välja jätta. KeHJS annab haldusorganile korralduse kontrollida KMH vastavust nõuetele ja kohustuse otsuse tegemisel läbi töötada koostatud KMH ja selles seatud keskkonnatingimused ning vastavalt sellele formuleerida ka otsus. KeHJS-e sõnastus ei anna õigust otsustajale tulemusi ümber formuleerida või KMH-sse sisse kirjutada lisatingimusi. KMH sisaldab kõikide osapoolte seisukohti ja arvamusi ning õiguseid, mistõttu ei saa otsustaja oma lõppotsuses teha muid otsuseid, kui KMH menetlusprotsessi käigus kokku on lepitud, vastasel juhul oleks see seotud ekspertide pädeva arvamuse mittearvestamine ja osapoolte (sh ka arendaja) õiguste ja ootuste kahjustamine, mis võib muuhulgas tähendada ka majanduslikku kahju või ettearvamatuid ülemääraseid lisakulusid.

4. Täiendava ettepanekuna keskkonnameetmete määramisel anda seirekava koostamisel otsustav sõnaõigus keskkonnaametile. Põhjuseks näide probleemist KMH-de puhul, mis algatatakse ehitusloa menetlusprotsessis. Sellisel juhul võib kohalik omavalitsus otsustajana ja täielikku infot mitteomava asutusena nõuda lõppotsuse formuleerimisel keskkonnaseiret mahus või vormis, mis võib osutuda majanduslikult mitte teostatavaks ja mille tulemusel saadavad andmed pole võrreldavad või muude strateegiliste protsesside juures kasutatavad. Senise kogemuse põhjal kahtleme kohalike omavalitsuste seire määramise ja vajalikkuse tuvastamise pädevuses, kuna tihti esineb sellega liialdamist.