| -põlevkivielekter on kõige saastavam ja seetõttu ka tarbijale kõige koormavam elektritootmise viis Eestis;
-püüe põlistada põlevkivielektri positsiooni tähendab tarbijale juba lähitulevikus kõrgeid kulusid ja on tarbijatele kahjulik. Juba praegu kulutame eelarvest kümneid miljoneid eurosid põlevkivi tuhamägede põhjaveele ohutuks tegemiseks. Eestis õhku paisatavast CO2st ligi 70% pärineb põlevkivienergeetikast. Kõigist Eestis toodetavatest jäätmetest üle 80% on seotud põlevkiviga. Ligi 80% kogu Eesti vee kasutamisest kulutatakse põlevkivielektri tootmise käigus.
-Eesti maksumaksjad kannavad tõenäoliselt endale teadmata lisaks igakuiste elektriarvete tasumistele enam kui miljardi euro ulatuses põlevkivielektri täiendava toetamise koormust. Viimastel aastate näite varal võib öelda, et riik (s.t. maksumaksjad) on põlevkivielektri tootmist lisaks elektriarvetele doteerinud muuhulgas järgmistel viisidel:
•perioodil 2008–2012 saastekvoot väärtuses ca 680 miljonit eurot
•taotleme toetust uue põlevkivikatla ehitamiseks väärtuses 330 miljonit eurot
•2012. aasta riigieelarvest Eesti Energia aktsiakapitali laiendamine 150 miljonit eurot
•riigi jaoks strateegiline maavara, põlevkivi, on elektritootmiseks olnud kättesaadav mitte turuhinnaga vaid sisuliselt otsustuskorras kehtestatud hinnaga
•põlevkivituha ohutuks tegemiseks on eraldatud üle 30 miljoni euro
-kärpides taastuvatest allikatest toodetava elektri toetamist, kuid jätkates mastaapset põlevkivielektri tootmise doteerimist loob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium äraspidise olukorra. Rohkem ressursse raiskav, saastavam ja seetõttu tarbijatele koormavam elekter on subsideeritum, kui perspektiivikam ja ressursse säästvam elektritootmine. Nagu eespool viidatud, on selline käitumine tarbijale kauges vaates kahjulik
Sellise saastava elektritootmise põlistamise asemel vajame kaugele vaatavat ja konkreetset tegevuskava, kuidas hiljemalt aastaks 2050 on Eesti saastava ja tarbijale koormava põlevkivielektri asendanud mitmekesise ja tarbijale mõistliku hinnaga kättesaadava elektriportfelliga. Kõik üksikud otsused – erinevaid toetusmehhanisme, investeeringute finantseerimisi puudutavad otsused – peavad sellest konkreetsest tegevuskavast ja eesmärgist ka lähtuma.
-põlevkivi kasutamisel on oluline ka seda maksimaalselt väärindada, et võimalikult väikese keskkonnamõjuga saavutada võimalikult suur lisandväärtus.
Teie poolt kooskõlastamisele saadetud Elektrituruseaduse muutmise seadus sisaldab ka mitmeid ettepanekuid, mida Keskkonnaministeerium toetab.
Nõustun ElTS eelnõu selle osaga, mis puudutab 2007. aastal kehtestatud toetuste määrade muutmist uutele, elektriportfelli mitmekesistavatele investeeringutele. Küll aga teen ettepaneku analüüsida võimalust võtta uute investeeringute puhul taastuvenergia toetuse otsene koormus maha tarbijatelt ja kaaluda sarnaselt Eesti Energia põlevkivikatla investeeringule uute, elektriportfelli mitmekesistavate investeeringute rahastamist näiteks saastelubade kvoodioksjoni tulu vahenditest.
Pean vajalikuks ElTS täpsustamist, et oleks üheselt välistatud olukord, kus Eesti Energia uuele põlevkivikatlale laieneks topelt toetusmehhanism. Seaduses vajab üheselt ja mitmeti tõlgendamist mitte võimaldavalt sätestamist, et lisaks ca 330 miljoni euro väärtuses tasuta heitkoguste eraldamisele ei laiene Eesti Enerigale ka õigus elektritarbijatelt koguda täiendavat toetust.
Toetan ka muudatust, millega kõrvaldatakse kehtivast Elektrituruseadusest paragrahv 59 lõige 1 punkt 5 (toetust põlevkivil töötava tootmisseadme installeeritud netovõimsuse kasutatavuse eest), mis Euroopa Komisjoni hinnangul kvalifitseerub riigiabina, mis moonutab turul konkurentsiolukorda ning annab eelise põlevkivist toodetud elektrienergiale.
Kokkuvõtvalt. Tunnustan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Eesti elektrituru tulevikku puudutava teemaga tegelemise eest ja julgustan Teid välja töötama kaugelevaatavat visiooni ning konkreetset tegevuskava, kuidas jõuame Eestis hiljemalt aastaks 2050 põlevkivivaba elektritootmiseni.
Kinnitan, et Keskkonnaministeerium on valmis igakülgseks koostööks sammude osas, mis aitavad vähendada saastava, kalli ja loodusressursse kulutava põlevkivielektri osakaalu Eesti elektriportfellis.
Allpool leiate eelnõu tekstilist osa puudutavad märkused. Usun, et pärast seaduseelnõu kohendamist selliselt, et see võtaks arvesse vajadust liikuda vähem saastava ja tarbijatele vähem koormava elektriportfelli poole, on võimalik Keskkonnaministeeriumil eelnõu ka kooskõlastada.
Märkused ElTS eelnõule:
1.Viitate eelnõu seletuskirjas soovile vähendada Eesti tarbijate kodukulusid. Sellega on aga vastuolus eelnõus teie poolt ettepandud muudatus, mille järgi pikendatakse suhteliselt madala efektiivsusega (võrreldes uute koostootmisjaamadega on antud koostootmisseadme efektiivsus umbes kaks korda madalam) Narvas asuva Eesti Energia Balti elektrijaama 11. ploki toetuse maksmist kuni aastani 2020.
2011. aastal moodustas Eesti Energia Balti põlevkivielektrijaamale makstav täiendav toetus 16,5 miljonit eurot, see on veerand kõigist taastuvenergia toetustest. 2012. aastal kasvab Eesti Energia põlevkivikateldes puidu põletamise toetamiseks makstav summa 35–37 miljoni euroni. Arvestades tõsiasja, et tegu on koostootmisjaamaga, mille tõhusus on kõigest ca 40%, ei ole põhjendatud soov selle tarbija jaoks koormava toetuse maksmist pikendada.
Praegu kehtiva seadusega lõpeks antud jaamale toetuse maksmine 1. jaanuaril 2013. Sellest tulenevalt väheneksid ka tarbijate elektriarved. Teie poolt kooskõlastamisele saadetud eelnõu soovib selle elektriarveid vähendava muudatuse tühistamist ja seega tarbijate jätkuvat koormamist suhteliselt madala tõhususega elektrijaamale täiendava toetuse maksmisega.
2.Täiendavat analüüsi vajab eelnõu vastavus kehtiva Taastuvenergia tegevuskavas sätestatud eesmärkidega
3.Seaduseelnõu ei välista üheselt olukorda, kus Eesti Energia poolt toodetavale põlevkivielektrile laieneb topelt toetusmehhanism. Hetkel taotleb Eesti Euroopa Komisjonilt luba Eesti Energiale 330 miljoni euro ulatuses tasuta saastekvoodi eraldamiseks. Positiivse otsuse korral eraldatakse Eesti Energiale vastavas ulatuses heitkoguste ühikuid, mille võõrandamisel saadavat tulu on Eesti Energial võimalik kasutada põlevkivikatla investeeringu finantseerimiseks. Kuna ettevõttele eraldatakse saasteühikud, mitte otsesõnu investeeringutoetus, vajab seaduseelnõus üheselt arusaadavalt sätestamist, et ka tasuta saasteühikute eraldamisel ei ole tootjal õigust paragrahvis 59 loetletud toetustele. Eelnõu punktiga 6 kavandatud ElTS § 59’ lg 2 muutmine vajab sellest tulenevalt täpsemat sõnastust.
4.Eelnõu punktiga 8 sätestatakse järgnevaks viieks aastaks alampiir toodetud elektri eest, millele makstakse toetust. Samal ajal on säilinud elektrituruseaduse (ElTS) § 591 lõige 5, mis sätestab kalendriaasta maksimaalselt toetatavaks koguseks 600 GWh. Leiame, et mitmekesise energiaportfelli säilitamiseks tuleks kaaluda ülalmainitud sätte kehtetuks tunnistamist.
5.Eelnõu § 1 punktis 2 defineeritakse mõiste biomass järgmiselt: "Käesoleva seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid. Tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevate komponentide osakaalu määramise tingimused ning korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.“.
Ökoloogias mõistetakse biomassi kitsamalt, nimelt on biomass organismide elusaine hulk massiühikus või energiaühikuis (Ökoloogialeksikon lk 28). Eelnõu tähenduses on biomass oluliselt laiem, hõlmates ka surnud organisme ehk mortmassi (nekromassi), lisaks arvatavasti ka muud, sest bioloogiliselt võib laguneda ka nt biolagunev kile, teatud bakterid lagundavad kemosünteesil naftat, fenoole ja seda on arvatavasti jäätmete puhul ka silmas peetud. Seega vajaks nii oluline ja laialt kasutatav definitsioon täpsustamist või muutmist.
See, mida mõistetakse bioloogiliselt laguneva komponendi all, defineeritakse alles määruses. Teeme ettepaneku kaaluda mõlemate mõistete seaduses defineerimist.
6.Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõukohasest biomassi definitsioonist ei selgu, kas reovee puhastuse sete (reoveesette) kuulub biomassi mõiste alla või mitte – tegemist ei ole tavatähenduses ei olmelise ega ka tööstuslike jäätmetega, vaid reovee ja muude heitmete töötlemisel ja käitlemisel tekkinud jäätmetega.
Ebaselgeks võib jääda ka näiteks veekogudest s.h merest kogutud pilliroo kasutamine, kuivõrd see ei pärine ei põllu- ega metsamajandusest kitsamas tähenduses. Kui neid küsimusi ei saa täpsustada definitsioonis, peaks selgitus olema antud eelnõu seletuskirjas.
7.Leiame, et probleemne on ka kehtiva ElTS § 57 lg 1, mille kohaselt „Käesoleva seaduse tähenduses on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.”.
Veeseaduse § 2 lg 1 esitatud mõistete alusel on heitvesi suublasse juhitav kasutusel olnud vesi, samas on reovesi üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi. Seega puhastatakse reovett, heitvesi on juba puhastatud suublasse juhtimiseks nõutava tasemeni või ei ole seda ületanud. Eeltoodut arvestades saaks taastuvate energiaallikate loetelu viidatud osas sõnastada kui “reovee puhastamisel ja reovestete käitlemisel eralduv gaas”.
Kuivõrd lisaks loetelus sisalduvale prügilagaasile ja reoveesette käitlemisel tekkivale gaasile (mis mõlemad on samuti biogaas), sisaldub loetelus täiendavalt ka biogaas, oleks loogilisem esitada ElTS § 57 lg 1 loetelu järgnevalt: biogaas, sh prügilagaas, reoveesette käitlemisel tekkiv gaas, eraldi biomassist ja sõnnikust toodetud gaas jne.
Reoveesette osas on selgitus vajalik ka seetõttu, et ei saa täielikult välistada teatud reostunud reoveesette põletamise vajadust jäätmepõletuse nõuetele vastavates rajatistes, kuigi üldiselt tuleks seda käsitleda jäätmekäitlushierarhia põhimõttest johtuvalt ebasoovitavana. Sellisel juhul on oluline selgus, kas sete kuulub biomassi hulka või ei.
Kuigi seni on Eestis biogaasi toodetud piiratult, on ilmne, et see valdkond areneb ja paljudel juhtudel võidakse ka käidelda koos nii reoveesetet, biojäätmeid, sõnnikut, eraldi kasvatatud biomassi jm. Protsessi saaduseks oleks siis üldnimetusega biogaas, mitte reoveesette käitlemisel tekkiva gaasi ja biogaasi segu.
8.Nii kehtiva ElTS § 59 kui ka eelnõu punkti 3 kohaselt, millega muudetakse ElTS § 59, rakendatakse biomassist ja biogaasist toodetud energia puhul erinevaid toetuse määrasid. Kuivõrd biogaasi toodetakse biomassist, võib tekkida küsimus, millist toetust saab taotleda, kui biomassist toodetakse biogaasi ja sellest omakorda energiat.
9.Eelnõu § 1 punkti 2 teise lause kohaselt kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevate komponentide osakaalu määramise tingimused. Eelnõule lisatud määruse kavand avab seda kui olmejäätmete sortimisuuringut. Märgime, et Keskkonnaministeerium viib 2012-13 läbi samasisulise laiaulatusliku uuringu. Eeldades määruse kavandis esitatut, peaksid selle uuringu andmed olema kasutavad ka ElTS kohasteks rakendusteks kuni 2016.
Ettevaatavalt oleme samuti seisukohal, et selliseid sortimisuuringuid peaksid pigem korraldama jäätmekäitlejad. Vältimaks tulevikus tarbetuid dubleeringuid peame mõistlikuks sortimisjuhendi väljatöötamist, mis esitaks vajalikud andmed nii ElTS kui jäätmeseaduse ülesannetest lähtuvalt.
10.Eelnõu § 1 punktis 3 on toodud elektritootmise toetused, kui elekter on toodetud taastuvast energiaallikast, mis üldiselt sisaldab mh nii biogaasi kui biomassi.
Eelnõu seletuskirjas esitatud üldistest põhjendustest on esile toodud eesmärk vähendada seniseid toetusi, selleks et vähendada survet elektri hinnale ja vältida ülemääraseid (turgu moonutavaid) toetusi. Käsitluse kohaselt on siinkohal eelkõige silmas peetud tuuleenergiast ja biomassi põletamisel toodetud elektrit, mille tootmisega tegelevad mitmed ettevõtted ja kus ka põhjendatud toetuste määr on lihtsamini hinnatav. Siiski jääb nii eelnõu sõnastusest, kui ka seletuskirjast ebaselgeks, kuidas kavandatav muudatus mõjutab alles kujunevat biogaasi (laiemas tähenduses) tootmist ja kas eelnõu koostamisel on aluseks sellekohane analüüs?
Eeltoodust tulenevalt palume esitada eelnõu seletuskirjas ka käsitluse kavandatavate toetusskeemide muudatuste mõjudest alles kujunevale biogaasi tootmise sektorile.
11.Tagasiulatuvalt taastuvenergia toetusmäärade vähendamise kava on näidanud, et investorid pelgavad raha paigutada taastuvenergia projektidesse. See on jätnud oma jälje ka AAUde müügist saadud vahendite realiseerimisse ning seab kahtluse alla taastuvenergiaallikate laialdasema kasutuselevõtu eelkõige pidades silmas suuremaid kapitalikulusid võrreldes fossiilkütuseid kasutavate jaamadega.
12.Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi Energia julgeoleku peatüki esimene punkt sätestab, et Eesti peab jõuliselt jätkama energiaportfelli mitmekesistamist.
Sama peatüki viies punkt ütleb järgmist:
5.1.peame oluliseks suurendada Eesti energiatootmise ja -tarbimise portfellis kodumaiste taastuvate energiaallikate osakaalu ning vähendada suure süsinikujäljega energiaallikate osakaalu;
5.2.räägime läbi tootjatega taastuvenergia toetuste määra vähendamiseks olemasolevate projektide osas, pidades silmas õiguskindluse põhimõtet, Eesti energiapoliitika eesmärke ning võimalikult väikest mõju tarbija rahakotile. Vaatame üle taastuvenergia toetuste määra uutele projektidele, diferentseerime need energiaallikate lõikes ning seame sõltuvusse elektri turuhinnast. | |
|
|