kommentaariks: Praegune arutelule avatud mustand seab eesmärgiks keelustada kõik metsloomaliigid, kes kuuluvad kiskjaliste ja esikloomade (primaatide) seltsi ja elevantlaste sugukonda. Võrreldes esimese katsega on keelu alla minevate liikide hulk märkimisväärselt suurenenud. Paraku jääb arusaamatuks, miks pakutakse välja poolik, „pole liha pole kala“, lahendus - ehk siis, miks peetakse teistesse taksonoomilistesse rühmadesse kuuluvate metsloomade kasutamist tsirkuses lubatavaks ja mõistlikuks.
Seaduse muutmise seletuskirjast õnnestub leida poolikule lahendusele vaid üks põhjendus (lisaks väitele, et just nende loomarühmade esindajaid kasutatakse tsirkuses kõige enam): väljavalitud loomarühmade kohta on teadusuuringuid, mis tõestavad, et nende tsirkuses kasutamine põhjustab loomadele kannatusi. Teiste loomarühmade kohta vastavasisulisi uuringuid pole (või pole neid leitud). Jääb mulje, et seaduse muudatuse ja vastava seletuskirja koostajad eksivad ühe põhilise teadusandmete tõlgendamise põhitõe vastu. Ingliskeelses kultuuriruumis on see ilusasti kokku võetud tuntud teadlase ja mõtleja Carl Edward Sagani lauses: „…absence of evidence is not evidence of absence…“. Käesolevasse konteksti paigutatuna võib seda sõnastada järgnevalt: uuringute puudumine (või nende mitteleidmine) tsirkuse mõju kohta teistele loomadele ei tähenda, et nende heaolu tsirkuses on tagatud. Pigem vastupidi. Kui kolmel vaatluse all olnud loomarühmal ehk kiskjate, esikloomade ja elevantide puhul on tsirkuse negatiivne mõju teaduslikult tõestatud ja teiste kohta pole uuringuid, siis on põhjust oletada, et samamoodi negatiivselt mõjub tsirkuse keskkond ka teistele metsloomadele, mitte vastupidi.
Kokkuvõtvalt – jääb arusaamatuks, miks arvavad praeguse seadusmuudatuse koostajad, et kõiki seadusmuudatusse plaanitud loomarühmadesse mittekuuluvaid metsloomi võib tsirkuses kasutada. Samuti on kurvastav see, et seadusmuudatuse teksti koostajad lähtuvad ainult loomade heaolu kaalutlusest ning ei pea oluliseks metsloomade tsirkusekeskkonnas näitamise kasvatuslikku ja hariduslikku negatiivset külge. Tsirkuses käib väga palju lapsi ning metsloomade nägemine neile ebaloomulikke trikke tegemas ning sagedasti veidralt riietatuna saadab laste kujunevale maailmavaatele ja väärtussüsteemile väga väära sõnumi. Metsloom võrdsustub odava lelu ja meelelahutust pakkuva teenusega, mitte aga eripärase eluvormiga, kellel on oma koht ning roll biosfääris. See tähendab, et juba varases eas piitsutab tsirkus laste arusaama võimalusest teisi eluvorme suvaliselt ära kasutada ning pärsib lastele sünnipärast austust teiste eluvormide vastu. |
Olen kindlal arvamusel, et loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel tohiks kasutada vaid eranditult selgroogsete koduloomade (domesticated animal) liike st. metsikute loomade liike kasutada ei tohiks. Olen veendunud, et keeld kasutada mittekodustatud selgroogseid ei peaks piirnema vaid mõne sugukonnaga vaid hõlmama kõiki selgroogsete klasse (imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed, kalad). Juriidilise täpsuse huvides võiks seaduses olla sätestatud pigem loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatavate loomaliikide nimekiri, mitte keelatud liikide oma. See piirang ei peaks kehtima organisatsioonidele ja asutustele, mis on teaduslikult ja zootehnoloogiliselt pädevad ning omavad CITES'i poolt heaks kiidetud liikide pidamislube. Küll aga peaks minu arvates piirang keelama mistahes metsiku st. mitte-kodustatud looma, kasutamist vastavatel üritustel ning mistahes organisatsioon peaks seda teha saama vaid keskkonnaministeeriumi või mõne vastava loodava komisjoni poolt väljastatava eriloa alusel. |
Organisatsioon Loomade Nimel suhtub tervitavalt loomade heaolust lähtuva seadusemuudatusettepaneku esitamisse. Küll aga ei näe me põhjendust asjaolul, miks on ettepandava seadusemuudatusega otsustatud keelustada ainult nelja loomasugukonna kasutamine meelelahutusüritustel. Peale nende on meelelahutuses, näiteks rändtsirkustes, kasutusel ka teistesse sugukondadesse kuuluvad kodustamata loomad – karulased, delfiinlased, erinevad sõralised, krokodillilised jpt.
Keskkonnaministeerium on vastavasisulise märkuse esitanud. Maaeluministeeriumi vastus lähtub eeldusest, et iga sugukonna või sellesse kuuluva liigi puhul tuleb eraldi tõestada, et loom ei sobi oma elu veetma meelelahutuse eesmärgil loodud kunstlikes tingimustes. Olukorras, kus keelustatud on marginaalne osa tsirkustes kasutamisel olevatest loomadest, võivad tsirkused keelustatud loomade asemel suurendada teiste, keelustamata sugukondadest pärit loomade osakaalu. Tulemus on, et Eestis külastavad jätkuvalt metsikute loomadega etendavad tsirkused ja teadlased peavad iga kasutusel oleva liigi kohta läbi viima eraldi uurimuse, mis tõestab, et tsirkustes ei ole võimalik neile sobivaid elutingimusi luua.
Selle asemel peaks keelustama kõigi kodustamata loomaliikide kasutuse tsirkustes, laatadel ja näitustel. Pole põhjendatud lähtumine eeldusest, et loomadele sobib elu tsirkuses, kui vähemalt nelja seadusemuudatuses välja toodud loomasugukonna puhul on tõestatud vastupidist. Praeguse argumendi peaks niisiis pöörama teistpidi: tõestama peab, et loom sobib tsirkusesse, mitte vastupidi.
Praeguse hetkega sellist tõendusmaterjali pole.
2015. aastal esitas Euroopa Veteriaaride Ühing (FVE) soovituse kõigil Euroopa riikidel keelustada metsikute imetajate kasutamine rändtsirkustes põhjusega, et tsirkustes ei ole võimalik tagada loomade psühholoogilisi, vaimseid ega sotsiaalseid vajadusi. Loomade heaolu on tsirkustes ohus mitmel moel: loomade sotsiaalne ja füüsiline keskkond on ebaloomulik ja ei suuda piisavalt tagada heaolu; kontakt inimeste ja loomade vahel on ebasobiv, eelkõige tulenevalt nõudmistest, mida kohati isegi loomadevastase julmusena kvalifitseeruval taltsutamisel loomadele esitatakse; rändtsirkuste puhul lisandub nendele veel loomade pidev, pikk transpordiaeg kitsastes konteinerites ühest etenduskohast teise.
Lisaks sellele peame oluliseks märkida, et tsirkustel puudub igasugune hariduslik mõõde. Ebaloomulikke trikke etendama dresseeritud loom ei kõnele vaatajatele tema iseloomust ega kohastumise protsessis kujunenud võimekustest, vaid taandab tundevõimelised elusolendid pelgalt meelelahutusobjektideks, kellel muud väärtust pole. Justiitsministeeriumi tehtud märkus, mis võrdleb elusloomade taltsutamist tsirkuses kõnelevate loomadega mutlifilmides, on kohatu: loomategelastega multifilmid arendavad laste fantaasiat, empaatiavõimet ning pakuvad rõõmu ilma reaalseid elusolendeid kahjustamata.
Organisatsiooni Loomade Nimel seisukoht on, et loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel peaks keelustama kõigi kodustamata loomade kasutamise. Samuti soovitame tutvuda olemasolevate Euroopas läbi viidud uuringutega loomade kasutamise kohta tsirkustes:
Animal Defenders International Animals in Traveling Circuses: The Science on Suffering, 2006
ENDCAP Wild Animals in EU Circuses, 2015
ENDCAP The Use of Wild Animals in Performance, 2016
Eurogroup for Animals Statement on Ethological Needs and Welfare of Wild Animals in Circuses, 2015
Eurogroup for Animals Use of Animals in Circuses, 2010
Federation of Veterinarians of Europe FVE Positions on the Use of Wild Animals in Travellig Circuses, 2015
Stephen Harris, Graziella Iossa & Carl D. Soulsbury A review of the Welfare of Wild Animals in Circuses, 2006 |
Sisulised märkused
1) Teaduslik tõendusmaterjal, mis on vajalik selleks, et keelata kõikide metsloomade kasutamine avalikel üritustel
Eelnõuga keelatakse vaid teatud liikide, mitte kõigi metsikute imetajate kasutamine avalikel üritustel. Selle põhjenduseks on seletuskirjas öeldud, et Maaeluministeeriumi kasutuses on teaduslikud uuringud, mis tõendavad vaid nende liikide mittesobivust tsirkusesse. Samas on eelnõu ettevalmistaja seletuskirjas korduvalt viidanud Euroopa Veterinaararstide Föderatsiooni seisukohavõtule, milles deklareeritakse kõigi metsloomade mittesobivust rändtsirkuses. Sellest lähtuvalt tekib küsimus, miks ei ole Euroopa Veterinaararstide Föderatsiooni seisukoht piisavaks teaduslikuks tõendiks selle kohta, et metsloomad ei sobi tsirkusesse. See seisukoht üksnes ei too välja antud valdkonnas teadlaste poolt seni kindlakstehtut, et metsloomade kasutamine tsirkuses ei ole kooskõlas loomade heaolu tagamise põhimõttega (nö state of the art). Nimetatud seisukoht väljendab lisaks erialaspetsialistide laialdast toetust teaduslikule järeldusele metsloomade tsirkuses kasutamise mittesobivuse kohta ja soovitusi selle rakendamiseks praktikas. Ilmselgelt on tegemist väga kaaluka teadus- ja tõenduspõhise allikaga, mille kõrvalejätmist ei ole eelnõus kuidagimoodi põhjendatud.
Lisaks sellele soovime juhtida tähelepanu sellele, et teaduslik materjal on oluliseks lähtepunktiks regulatsiooni väljatöötamisel, kuid see ei ole (ja demokraatlikus ühiskonnas ei tohiks olla) ühiskonna elukorraldust määravaks ainukriteeriumiks. Nagu eespool öeldud, on mitmed riigid - Austria, Küpros, Kreeka, Malta, Holland ja Sloveenia – keelustanud kõigi metsloomade kasutamise tsirkuses. Juhime tähelepanu sellele, et ka Soomes on teatud loomaliikide kasutamine tsirkuses keelatud, kuid vastav keeld on palju laiem, hõlmates lisaks eelnõus mainitutele jõehobusid, kukkurloomi, kabjalisi, ninasarvikuid, krokodillilisi, hobuslasi, hülgelisi, looduslikke (kodustamata) mäletsejaid ning jaanalinde ja röövlinde. Soomes tehti vastav otsus juba aastal 1996, mille järgselt on teadus selles valdkonnas jõudsalt edasi arenenud. Ka Lätis sügisel Seimi arutusele minev eelnõu hõlmab tsirkuses kasutamise keeluga kõiki metsloomi.
Need erinevused keeluga hõlmatud metsloomade ringis osutab sellele, et isegi kui ole võimalik 100-protsendiliselt teaduslikult tõendada, et metsloomade kasutamine tsirkuses põhjustab loomadele olulisi vaimseid ja füüsilisi kannatusi, siis piirangute iseloom ja ulatus määratakse ühiskondliku arutelu tulemusena, võttes aluseks olemasolevaid teaduslikke tõendeid ning kaaludes asjassepuutuvaid hüvesid ja muid olulisi ühiskondlikke väärtusi. Seega ei ole tegemist puhttehnilise küsimusega, vaid lõplik piirangute ulatus otsustatakse poliitilisel tasandil, mille üheks peamiseks eesmärgiks on tagada vastava otsuse legitiimsus.
Antud teema suhtes on Eesti ühiskond kogutud allkirjade näol (12153) väljendanud selgelt ja kaalukalt oma vastuseisu kõigi metsloomade tsirkuses kasutamise suhtes, mitte vaid eelnõus nimetatud liikide esindajate suhtes. Paraku ei ole seda eelnõus üldse arvesse võetud. Paratamatult jääb mulje, et küsimust, mis oma loomult puudutab sügavalt avalikku huvi ja ühiskonna jaoks olulisi väärtusi ning mis vajaks seetõttu tõsist avalikku arutelu, on eelnõus käsitletud puhttehnilisena. Kuigi eelnõu koostajad rõhutavad vajadust lähtuda teaduslikest andmetest, siis selle argumendi varjus püütakse normeerida ühte konkreetset tõlgendust vaid ühest osast olemasolevast teaduslikust tõendusmaterjalist. Selline lähenemine välistab muud võimalikud valikuvariandid, mis oma teadusliku kaalukuse poolt on vähemalt võrdväärsed eelnõu koostaja poolt valitud lahendusega. Selle tulemusena summutatakse juba eos sisuline avalik arutelu (sh teaduslik arutelu), mis on ohtlik märk kallutatud ja õigusriigi põhimõtetega vastuolus olevast õigusloomest.
Eeltoodust tulenevalt leiame, et eelnõuga tuleks keelata kõigi metsloomade kasutamine tsirkuses. Nagu nähtub Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuskirjast, siis ei ole ka avaliku võimu asutused antud küsimuses üksmeelel ning teema vajab läbipaistvamat ja põhjalikumat diskussiooni. Leiame, et kooskõlastusringile ja avalikkusele kommenteerimiseks tuleks esitada ka eelnõu versioon, millega keelustatakse kõigi metsloomade kasutamine tsirkuses.
2) Vajadus tsirkust selgesõnaliselt nimetada või anda mõiste „loomanäitus” määratlus
Leiame, et õigusselguse mõttes tuleks § 27 lõikes 3 tsirkust eraldi mainida ning võimaliku ebaselguse välistamiseks hõlmata keeluga ka muud avalikud üritused, kus näidatakse loomadele õpetatud oskusi. Eelnõu väljatöötajate tõlgenduse kohaselt on tsirkuses (sh rändtsirkuses) nimetatud liikide esindajate kasutamise keeld hõlmatud väljendiga „loomanäitus”.
Samuti ei saa eeldada, et tsirkuses metsloomade kasutamine on hõlmatud väljendiga „loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel”. Sellisel juhul võib tõlgendusprobleeme tekitada olukord, kus tsirkuses kasutatakse näiteks vaid ühte elevanti ja see elevant ongi ainus loom, keda avalikul üritusel näidatakse. Kas ka siis on tegemist loomade kokkutoomisega seotud avaliku üritusega, kui muid loomi avalikul üritusel ei ole? Elevantide ja muude eelnõus kasutatud liikide esindajate kasutamine keelatakse seetõttu, et nende loomade kasutamine ei ole kooskõlas loomade heaolu tagamise põhimõttega ning neid loomi ei tohi Eesti territooriumil kasutada sõltumata sellest, kas üritusel viibib veel teisi loomi või mitte. Määravaks kriteeriumiks on siinkohal hoopis loomadele õpetatud oskuste näitamine.
Tsirkust tuleks § 27 lõike 3 teises lauses nimetada ka õigusselguse ja õiguskindluse huvides. Näiteks isik, kes ei ole teadlik, kuidas Maaeluministeerium on seadust seni tõlgendanud, ei pruugi üheselt mõista, et sättega on keelatud metsloomade kasutamine ka tsirkuses. Loomanäitus on küll piisavalt lai mõiste, et selle all võiks tsirkust mõista, kuid võimalik on ka kitsam tõlgendus, kus loomanäituse all mõistetakse vaid „vaatamiseks, tutvumiseks, millestki ülevaate andmiseks väljapandud esemeid (tooted, kunstiteosed jne.), avalikku väljapanekut, ekspositsiooni” (Eesti keele seletav sõnaraamat).
Meie arvates tuleneb vajadus mõiste „loomanäitus” täpsustamiseks (või alternatiivselt tsirkuse eraldi nimetamiseks) Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §18 lg 1 punktist 3, mille kohaselt tuleb termini tähendust määratleda õigusselguse eesmärgil, kui terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust. Sama sätte punktis 2 on lisaks kirjas, et vastav määratlus tuleb anda ka siis, kui terminit kasutatakse tavalisest erinevas tähenduses. Tavakeeles, nagu kinnitab ka Eesti keele seletav sõnaraamat, loomanäitus tsirkust ei hõlma. Tsirkus on tavaliselt siiski midagi enamat kui vaid loomade eksponeerimine, sisaldades etenduse elemente.
Tsirkuse selgesõnaline sätestamine on möödapääsmatu ka karistusõiguse põhimõtetest lähtuvalt. Kui seaduses ei ole konkreetset keeldu kirjas, siis on problemaatiline kohaldada analoogia korras sanktsioone juhul, kui mõni isik siiski kasutab Eesti territooriumil keelatud loomaliigi esindajat tsirkuses.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu sõnastust järgmiselt:
„Loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil, tsirkuses või loomade kokkutoomisega või loomadele õpetatud oskuste näitamisega seotud muul avalikul üritusel ei ole lubatud kasutada ...”
Alternatiivselt võib esitada seaduses loomanäituse määratluse, mis sisaldaks viidet ka tsirkusele.
Muud märkused
Iossa (seletuskirjas ebakorrektselt „Glossa”), Soulsbury ja Harris’e artiklile lisatud link ei toimi. Tegemist on väga olulise allikaga, mis annab piisavalt tõendusmaterjali, et metsloomade tsirkuses kasutamine ei taga loomadele vajalikku heaolu. Palume asendada vigane viide järgmise lingiga: http://andacentral.org/PDF/circus.pdf
1.http://mmm.fi/documents/1410837/1818168/f10.pdf/6d6d4308-5711-4ead-b43e-1e22ca36bb5c. Link finlex.fi lehel: http://www.finlex.fi/fi/viranomaiset/normi/400001/6770
2.http://www.lsm.lv/lv/raksts/latvija/zinas/ar-likumu-grasas-aizliegt-savvalas-dzivnieku-izmantosanu-izrades-un-atrakcijas.a179009/ Tsirkuse eeln6u sept16 (1).docx |