| Ava | Haridus- ja Teadusministeerium | Tähtaeg: 29.05.2017 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Rahandusministeerium | Tähtaeg: 29.05.2017 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Justiitsministeerium | Tähtaeg: 29.05.2017 23:59 | Vastatud: 05.06.2017 13:14 |
| Eelnõu reguleerimisala omab võimalikku puutumust ühinguõiguse digitaliseerimise teemaga (hetkel on käimas avalik konsultatsioon, mille tulemuste pinnalt tuleks KOM välja ühinguõiguse reformipaketiga, mille üheks osaks oleks ka ühinguõigust digitaliseerivate lahenduste juurutamine), toetab JM eelnõus valitud lähenemist, mille kohaselt määrus ei hakka reguleerima ühingute elektroonilist asutamist, vaid jätabki selle seletuskirjas ja põhjenduspunktides sisalduvate selgete viidete kohaselt õigustatult tulevase ühinguõiguse paketi reguleerida. |
|
| Ava | Sotsiaalministeerium | Tähtaeg: 29.05.2017 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Siseministeerium | Tähtaeg: 29.05.2017 23:59 | Vastatud: 08.06.2017 13:25 |
| Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna kommentaar eelnõu artiklile 5 (menetlustoimingutele juurdepääsu loomise osas neile isikutele, kes elavad Eestis ja on residendid ning isikud, kes elavad Eestis aga ei ole residendid):.
Elukoha registreerimine
Elukoha registreerimine on erinevatel kodanikel erinev:
1) Euroopa Liidu kodanik peab riiki tulles esmalt registreerima kohalikus omavalitsuses elukoha, selle käigus saab ta isikukoodi, misjärel saab ta taotleda isikutunnistust. Seega ei ole tal enne riiki saabumist digitaalset isikutunnistust.
2) III riigi kodanik taotleb kõigepealt elamisloa, mille käigus ta saab ka isikukoodi ja isikutunnistuse ja ta läheb seejärel elukohta registreerima. Seega ei tohi need inimesed enne elamisloa saamist elukohta registreerida ja kui nad on saanud elamisloa, alles siis tekib elukoha registreerimise võimalus (ka e-teel).
3) E-residendil on olemas isikukood ja isikutunnistus, kuid ta pole Eesti elanik, mistõttu on tal eelmisest kahest punktist tulenev jaotus. Kui ta on III riigi kodanik, e-teenust kasutada ei saa. Kui ta on EL kodanik, siis ta ikkagi ei saa praegu elukohta registreerida, sest selleks peab isik olema registris, mitte arhiivis, nagu e-residendid täna on. Ilmselt ei ole ka õige lasta neil Eestis elukohta registreerida „ei-tea-kust“, vaid esmalt ikka nõuda kohaletulekut, sest elukoha registreerimisega kaasneb siiski Eesti elanikuks saamine.
Sünni registreerimine
Kõik inimesed, kellel sünnib Eestis laps, saavad võrdsetel alustel sündi registreerida. Kõik, kellel on elektrooniline isikutunnistus, saavad hetkel kehtiva regulatsiooni alusel sündi e-teenusena registreerida, kui lapse vanemad on omavahel abielus (abielu peab olema kantud Eesti rahvastikuregistrisse) ja Eesti haiglas on moodustatud lapsele isikukood. Mitteabielus vanematel elektrooniliselt sünni registreerimise võimalus puudub, seda ka Eesti kodanikel. Kui laps sünnib abielus isikutel, keda pole rahvastikuregistrisse kantud või kelle abielu pole kantud, saab sündi registreerida vaid ametiasutuses, sama kõikidel inimestel (ka Eesti kodanikel), kes pole abielus.
Tulevikus on plaanis viia sünni registreerimine suuremas mahus elektroonseks, st et ka mitteabielus olevad vanemad saavad lapse sündi registreerida e-teenusena. Aga ka sel juhul on eelnevalt vajalik Eesti isikutunnistuse olemasolu. |
|