Käesolevaga edastame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad Euroopa Komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses.
Toome välja kaks peamist ettepanekut:
1. Leiame, et Euroopa plasti strateegia teravik tuleks suunata eelkõige nendele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kellel on enim probleeme ehk kes tekitavad enim jäätmeid. Teatise leheküljel 7 on välja toodud, et juba 2015. aastal soovitas komisjon, et aastaks 2025 peaks vähemalt 55% kõikidest plastikpakenditest Euroopa Liidus olema taaskasutatav. Ning ka läbivalt on tehtud ettepanek, et kui vähendada on vaja 55%, siis need, kel praegu tase kõrgem peavad vähendama 75%, aga teised näiteks 35%. Seega EL keskmise alla toomise jaoks peaksid need liikmesriigid, kellel raskus suurem (nt halvem näitaja) tegema pigem rohkem kui vähem.
Põhjendus: Euroopa Komisjon on märkinud, et kõik riigid peavad vähendama oma jäätmeid 50%. Ei ole selge, milleks on seatud selline eesmärk ning mitte üldine jäätmete tekkimise vähendamine, sest näiteks kui Taanis tekib aastas inimese kohta 777 kg jäätmeid, aga Eestis 376 kg, siis Taani võib vähendada ka 50% võrra ning jõuda 388,5 kg-ni, aga see on endiselt rohkem kui Eestis. Ning et lisaks sellele on väiksemalt tasemelt ka üldse keerulisem vähendada 50% võrra. Viide statistikale: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Municipal_waste_statistics
2. Tööstusele toob plastistrateegia rakendamine kaasa mitmeid täiendavaid kohustusi, tööstuse konkurentsivõimet suurendavad uute tehnoloogiate investeeringud suunatakse aga T&Asse (Horisont 2020). Tehnoloogiate arendamine on piiriülene ja pikaajaline protsess, ringmajanduse strateegia põhimõtete rakendamise kohustused seevastu suurendavad otseselt liikmesriikide konkreetsete tööstuste halduskoormust. Mida rohkem saab tootja oma jääke kasutada kohapeal, seda parem ringmajanduse üldiste eesmärkide aspektist. Seetõttu sooviksime näha vastavaid toetuseid või meetmeid otse tööstustele. Leiame, et Euroopa Liidus tuleks kaaluda, läbi rääkida ja kokku leppida taaskasutatud materjalide kasutamisel põhinevad tööstuse maksusoodustused.
Põhjendus: Ringmajandus on prioriteetne valdkond, mida liikmesriigid ja piirkonnad oma aruka spetsialiseerumise strateegiates rõhutasid ning Euroopa Komisjon pakub täiendavat toetust, sealhulgas aruka spetsialiseerumise platvormi kaudu. Ringmajanduse rahastamine on aga oluline kõigis finantsinstrumentides:
- ühtekuuluvuspoliitika, LIFE ja COSME
- EFSI
- EIB/InnovFin
- VKEde, sh sotsiaalse ettevõtluse vahendid |