Korruptsioonivastane strateegia 2008-2012 lõppes 2012. aastaga ning valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 näeb ette, et valitsus uuendab 2013. a. korruptsioonivast strateegiat (ptk Õiguskord, p 8 c). Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 (edaspidi strateegia) eesmärkideks on (1) suurendada avaliku sektori otsuste ja tegevuste läbipaistvust, (2) edendada korruptsiooniteadlikkust ning (3)arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni.

1) Otsuste läbipaistvuse suurendamiseks avalikus sektoris keskendutakse eelkõige järgmistele meetmetele: 
1.            Poliitilise korruptsiooni ennetamine (õigusloome protsess ja erakondade rahastamine);
2.            Kohalike omavalistuste finantstehingutes ja töökorralduse läbipaistvuse suurendamine;
3.            Riigiasutuste tegevuse läbipaistvuse tagamine ja korruptsiooni ennetava kultuuri toetamine;
4.            Riigihangete läbipaistvuse suurendamine;
5.            Toetuse andmise otsuste läbipaistvuse suurendamine;
6.            Korruptsiooni ja mõjutamise ärahoidmine õiguskaitseasutustes;
7.            Tervishoiu läbipaistvuse suurendamine.
8.            Strateegia meetmete ja tegevustega soovitakse suurendada läbipaistvust avalike teenuste osutamisel.

2) Korruptsioonialase teadlikkuse tõstmiseks keskendutakse kolmele sihtrühmale: avaliku sektori töötajatele, s.h. volikogude liikmetele, ettevõtjatele ja nö tavainimestele, eelkõige venekeelsele elanikkonnale, kuna korruptsiooniuuring näitab vajadust hoiakute kujundamisel just selles sihtrühmas. Korruptsioonialase teadlikkuse tõstmise eesmärk kannab endas soovi nii avaliku sektori töötajate, ettevõtjate kui ka elanike võimet ning soovi korruptsiooniohtlikke olukordi ära tunda ja vältida. Korruptsioonialases kirjanduses on teadlikkust hinnatud tulemuslikuks korruptsioonivastaseks meetmeks (vt viidet strateegiast, p 9).

3) Uurimisasutuste uurimisvõimekuse arendamiseks ja julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmiseks keskendutakse riskianalüüsile ning pädevate uurijate tööle võtmisele, samuti menetlemise kvaliteedi tõstmisele uurimisasutustes ja prokuratuuris. Alles 2011. aastast on politseis nimetatud valdkonnale põhjalikku tähelepanu hakatud pöörama, kui keskkriminaalpolitseis loodi 2011. aastal korruptsioonikuritegude büroo (ametlikult kannab vastavat nime 2012. aastast), mis oma töös põhineb riskianalüüsidel. Uute töötajate värbamine (nii politseinikud kui prokurörid) ja olemasolevate arendamine ning riskianalüüsi laiendamine lisaks kriminaaltulu konfiskeerimisele on peamised tegevused, millele uue strateegia täitmisel tähelepanu pööratakse.

Lisaks viiakse strateegia täitmisel läbi korruptsiooni ulatust ja väärtushoiakuid kaardistavate uuringuid ja korruptsioonivastase poliitika, meetmete ja seaduste mõjuanalüüse.

Täpsemad meetmed ja tegevused on toodud strateegias ja selle rakendusplaanis. 

Strateegia maksumuseks kujuneb kaheksa aasta jooksul esialgsete prognooside kohaselt 6,3 miljonit eurot, millest otsuste tegevuste läbipaistvuse suurendamiseks on planeeritud 1,6 miljonit eurot, teadlikkuse tõstmiseks 281 000 eurot, uurimisvõimekuse arendamiseks 4 miljonit eurot, millest suurem osa plaanitakse korruptsiooniuurijate ja kriminaaltulu uurijate tööle võtmiseks. Lisaks on plaanitud ca 280 000 eurot korruptsiooniuuringute läbiviimisele. Seega, kavandatakse aastas keskmiselt strateegia elluviimisele 800 000 eurot.

Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium ning strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Strateegias kavandatud tegevuste elluviimisest ülevaate saamiseks hinnatakse pidevalt selle täitmise seisu ning selleks luuakse korruptsioonivastased valdkondlikud võrgustikud, nagu näiteks tervishoiuasutuste võrgustik, õiguskaitseasutuste ja omavalitsuste võrgustik jne. 
Võrgustike esindajad kohtuvad justiitsministeeriumi eestvedamisel paar korda aastas, et arutada valdkonnas toimuvat ja lahendust nõudvaid teemasid. Plaanitud on ka määrata igasse ministeeriumisse korruptsioonivastast poliitikat selle haldusalas koordineeriv isik, ent selle idee osas ootame tagasisidet kooskõlastusringil. Justiitsministeerium koostab meetmete ja tegevuste elluviimise aruande ja hindab strateegia elluviimise tulemuslikkust. Samuti esitab justiitsministeerium Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks strateegia täitmise kohta lühiaruanne iga aasta märtsis. Aruanne sisaldab ülevaadet tegevustest, rakendusprobleemidest ja kuludest.