| Ava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | Tähtaeg: 20.01.2022 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Haridus- ja Teadusministeerium | Tähtaeg: 20.01.2022 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Kultuuriministeerium | Tähtaeg: 20.01.2022 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Siseministeerium | Tähtaeg: 20.01.2022 23:59 | Vastatud: 07.02.2022 09:05 |
|
| Ava | Sotsiaalministeerium | Tähtaeg: 20.01.2022 23:59 | Vastatud: 01.02.2022 11:22 |
| Sotsiaalministeeriumi hinnangul võiks Eesti toetada vaenukõne ja vaenukuritegude lisamist EL kuritegude nimekirja, kuna see aitaks tõhusamalt vaenukõne ja -kuritegude vastu võidelda.
Vaenukõne soodustab vihkamist või vägivalda isikute või gruppide vastu mingi tunnuse või omaduse alusel ning ei ole väljendusvabaduse all kaitstud. Vaenukõne võib halvimal juhul viia vaenukuriteoni, kuid ka lihtsalt kõnena kahjustab see nii isikut, kelle vastu vaenukõne on suunatud, sama tunnust jagavat gruppi ja tervet ühiskonda, vähendades turvatunnet ja gruppide vahelist solidaarsust.
Vaenukõne ohvriks võib langeda igaüks, kuid enim ohustatud on marginaliseeritud ja haavatavamad grupid, nt puudega inimesed (kõnekad on näiteks meediasse jõudnud juhtumid, kus kohalikud elanikud vaimupuudega inimeste kodude rajamise vastu võitlevad). Samuti on teistest enam ohustatud soo- ja seksuaalvähemused, sh LGBT+ kooliõpilased (Eesti LGBT Ühing 2018). Vaenukõne sihikuks on tihti ka rassilised ja rahvusvähemused, vaenukõne võib olla suunatud teatud vanuses inimeste vastu (eakad) jne.
Kübervägivalla ja vihakõne ning radikaliseerumise tõkestamise kontekstis on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu ka internetipõhiste misogüünsete ja vähemuste vastu suunatud liikumistele. EIGE kübervägivalla uuringust ilmneb, et üks naine kolmest kogeb oma elu jooksul mingis vormis vägivalda, ja üks naine kümnest alates 15. eluaastast on juba kogenud mingis vormis kübervägivalda. Eksperdid on seisukohal, et naiste- ja tüdrukutevastase kübervägivalla mõistet ei tohiks käsitleda reaalelu vägivallast täiesti eraldi seisva nähtusena, vaid veebivälise vägivalla jätkuna. Soopõhise ja vähemuste vastu suunatud vaenukõne tõkestamine on oluline ja riikide ülene probleem, kuna sotsiaalmeedia levik ja üha suurenev digitaliseerimine on kaasa toonud mh agressiivsete misogüünsete digitaalsete kogukondade koondumise, millel on potentsiaalsed negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed, ohustades mh nii soolist võrdõiguslikkust, vähemusgruppide võrdset kohtlemist, õigust vägivallavabale elule kui ka demokraatiat tervikuna.
Seega leiame, et lisaks Eesti-sisesele vaenukõne alasele seadusandluse ajakohastamisele, millega Justiitsministeerium on juba algust teinud, võiks Eesti toetada ka Euroopa Liidu tasandil vaenukõnele piiride seadmist. |
|
| Ava | Välisministeerium | Tähtaeg: 20.01.2022 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|