| Ava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | Tähtaeg: 05.08.2015 23:59 | Vastatud: 05.08.2015 16:07 |
| MKMil ei ole sisulisi vastuväiteid Nõukogu otsustes toodule. Nõukogu otsuse, mis käsitleb ohtlike ja kahjulike ainete mereveol vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva rahvusvahelise konventsiooni 2010. aasta protokolli ratifitseerimist liikmesriikide poolt ja nende sellega ühinemist Euroopa Liidu nimel, välja arvatud õigusalast koostööd tsiviilasjades käsitlevad aspektid, eelnõu kohaselt volitatakse liikmesriike Euroopa Liidu nimel ratifitseerima 2010. aasta protokolli või sellega ühinema ja sellest tulenevalt tunnistama, et 2010. aasta OKA konventsiooni eeskirjad on nende jaoks siduvad. Nõukogu otsuse eelnõu art 2 lg 1 kohaselt teevad liikmesriigid kõik vajaliku, et 2010. aasta protokolli ratifitseerimis- või ühinemiskirjad anda hoiule viivitamata, kuid igal juhul mitte hiljem kui kaks aastat pärast otsuse jõustumist.
Kõnealuse konventsiooniga ühinemine on siseriiklikult Keskkonnaministeeriumi poolt juba ettevalmistamisel, eeltoodu nähtub ka Justiitsministeeriumi poolt hallatavast ministeeriumide õigusloomeplaanide ülevaatest 2015. Protokolliga ühinemise eesmärk on tagada Eestile õigus saada hüvitist reostuskahjude eest Eesti merealas, mida võib kaasa tuua ülemaailmne ohtlike ja kahjulike ainete merevedu. Arvestades eeltoodut, ei ole meil sisulist vastuseisu Nõukogu otsuses toodule. Küll aga tuleb konventsiooniga ühinemisel arvestada, et konventsiooni osalisriikidel tuleb teha nn sisseastumismakse, mida tasuvad vastavalt OKA-fondi poolt esitatud arvele kõik need isikud, kes osalisriigis ohtlikke või kahjulikke aineid vastu võtavad (kõnealune makse arvutatakse iga riigi osas konventsiooniga ühinemisele eelneval aastal riiki meritsi sisseveetud ohtlike ja kahjulike ainete koguste põhjal). Samuti on osalisriigid kohustatud looma maksustatavat lasti käsitleva aruandluse süsteemi, enne kui nad saavad väljendada oma nõusolekut lugeda 2010. aasta protokolli enda jaoks siduvaks. Seega omab konventsiooniga ühinemine teatavad mõju eelarvevahenditele.
Oleme ka varasemalt sarnaste nõukogu otsuste puhul tõstatanud küsimuse, kas välislepinguga ühinemist saab teha Euroopa Liit liikmesriigile kohustuslikuks. St et otsuse eelnõu (artikkel 2) peaks meie hinnangul senise sõnastusega võrreldes olema paindlikum –välislepinguga ühinemine võiks olla liikmesriikidele vabatahtlik ja otsuse langetamine välislepingu ratifitseerimise kohta peaks jääma liikmesriigi ainupädevusse. |
|
| Ava | Välisministeerium | Tähtaeg: 05.08.2015 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|