Määruse muudatuse mõjudes on märgitud , et riigieelarvele mõju puudub . Käsitlemata on jäetud mõju toetuste saajatele ehk põllumeestele .
Määruse muudatuste tõttu laekuvad loomakasvatuse  täiendavad otsetoetused ja piimasektori eritoetused hilissügisel 2012.  Muutmata määruse põhiselt said põllumehed  toetused kätte juunikuus .
See tingib põllumeete jaoks täiendavad arvestatavad negatiivsed rahavood  . Kevadest kuni sügiseni tuleb põllumeestel külvi-hoolduse-koristustööde tegemiseks tootmisse raha juurde anda , sügisel hakkab raha tagasi tulema .
Selline määruse muudatuse eelnõu on selgelt põllumeeste huve kahjustav .
Soovin , et määruse muudatuse otsustajad ei kooskõlastaks suure hulga põllumeeste huvisid selgelt kahjustava määruse muudatuse eelnõud .
On teada , et Läti valitsus leidis võimaluse sarnases olukorras arvestada põllumeeste loodusliku rahavoogude kalendriga .

Kui senise määruse alusel olid põllumehed oma rahavoogudes arvestanud loomakasvatuse täiendava otsetoetuse rahade laekumisega jaanipäevaks, siis oligi see raha väga vajalik kevadtööde ja söödavarumise väljaminekute katmiseks. Arvestades tänast seisu kus Eesti põllumeeste toetused on kordades väiksemad ja sisendid on samas hinnas kui vanade liikmesriikide põllumeestel, siis meie rahalised võimalused on märksa nõrgemad ja taoline tähtaegade liigutamine põhjustab väga keerulisi probleeme varude soetamise perioodiks. Loodan et otsustajd leiavad võimaluse seda määrust sellisel kujul mitte vastu võtta ja toetuse laekumine jääks senisesse aega.

Juunis tuleb välja maksta vähemalt 50% toetustest, mis kergendaks pisutki põllumeeste olukorda.
Kui makse jääb detsembrisse, siis seab see põllumehed väga raskesse olukorda, sest info maksete hilinemisest tuli alles jaanuaris. Põllumehed on planeerinud oma rahavood (pangalaenud, liisingud) maksega arvestades. Kui see nihkub detsembrisse, siis on suurem osa meie loomakasvatajatest väga raske probleemi ees ja peavad kandma lisakulusid (lepingute pikendamine, kui seda tehakse jms).
Selline määruse muudatuse eelnõu on selgelt põllumeeste huve kahjustav 
Ebavõrdsete otsetoetuste valguses loodavad põllumehed seda, et vähemalt see, mis on Eesti riigil võimalik teha põllumeeste olukorra kergendamiseks, saaks ka tehtud.

Määruse muudatusega ei mõjutata riigieelarvet, aga oluliselt mõjutatakse toetuse saajat. Mõjutatakse otseselt rahaliselt ja mõjutatakse negatiivselt rahavoogusid. Kevadel ja suvel on põllumehel see aeg kui tuleb sisendeid osta ja paigutada tootmisesse selle arvestusega, et sügisel on saagi koristus kus saab saaki tarbida ja müüa. Selgelt seletatakse määruse muutmise eelnõus, kuidas PRIA ei saa enam 2012 aasta jaanipäevaks loomakasvatuse täiendavaid otsetoetusi ja piimasektori eritoetust välja maksta: arvstuslikult võimatu. Aga sellisel kujul määruse muudatus on enamusele põllumajandustootjatele suuri raskusi tekitav ja kahjustab selgelt põllumeeste majanduslikku olukorda. Palun väga, et leitakse variant, mis lubab täiendava otsetoetuse kasvõi osaliselt jaanipäevaks välja maksta. Soovin, et määruse muudatust ei kooskõlastata sellisel kujul.

Määruse muudatuse mõjudes on välja toodud mõjude puudumine riigieelarvele, kuid käsitlemata on  jäetud mõju toetuste saajatele ehk põllumeestele. 
Määruse muudatuste tõttu laekuvad loomakasvatuse täiendavad otsetoetused ja piimasektori eritoetused detsembris 2012. Seni kehtiva määruse alusel maksti toetused välja juunis. Määruse muudatus tingib põllumeeste jaoks täiendavad arvestatavad negatiivsed rahavood. Põllumehed on planeerinud oma rahavood seoses kevadtöödega arvestades juunis laekuvaid loomatoetusi, toetusskeemi muudatus tuli ootamatult. Praegustes majandustingimustes on väga komplitseeritud nende summade asendamine omavahenditest. Tekivad lisakulutused täiendavate laenude näol. 
Usun, et määruse muudatuse otsustajad ei kooskõlastaks suure hulga põllumeeste huvisid selgelt kahjustava määruse muudatuse eelnõud ja leitakse võimalus maksta välja loomakasvatuse täiendavad otsetoetused vähemalt osaliseltki juunis.

Soovime et pool toetuste summast makstaks välja juunis Kulutused söödavarumisele on suvel suured  ja on seni toetuste abil tehtud Kui toetusi ei tule oleme sunnitud otsima laenu võimalusi  Kengo talu Jaan Liiv

Toetuste edasilükkamine on tugev rahaline väljaminek kõigile põllumeestele!
Eriti jäävad hätta põllumehed, kes on võtnud viimasel ajal arenguteks erinevaid laene ning kelle puudub krediidivõime võtta pangast soodsat laenu.
Olukord lahendatakse maksuvõlgadega riigile, võlgadega töötajatele ja tarnijatele, mis tasutakse alles detsembris. Sellise raha kasutus on aga väga kallis ning rikub teotahteliste ettevõttete krediidiajalugu. Ehk tugevamatele ettevõtetele läbeb toetuste edasilükkamine maksma 6 protsendi ringis makstavalt toetusest. Nõrgematele 12 protsendi ringis.
Meie ettevõtte käibest moodustub antud toetud ca 8 protsenti, mis on ettevõtte tegevuseks ülemalt vajalik.
1.	Ehk enne kevad ja suviseid töid (kus enamus põllumehed vaevlevad nii või naa likviidsuskriisis) lõigatakse ära planeeritud toetus on põllumajandussektoris paras katastroof! 
2.	Taolisi otsuseid tuleb vastu võtta pikema etteteatamisega õigusriigile kohaselt!
3.	Jääme üheskoos lootma ministeeriumi mõistvale otsusele ja avatust kompromissideks!

Määrus kahjustab põllumeestehuvi.50% toetusest välja maksta aasta keskel.

Antud määruse muudatus saab rõõmustada vaid ainult pankasid.Ei ole mõistlik põllumeestele lubatud kogu raha suvel kinni hoida eeldusel, et talvel on vaja midagi vähendada. Loodan, et antud määruse menetlemisel mõistetakse olukorda, kuhu aasta keskel põllumehed jäetakse.

Põllumehed oma rahavoogudes arvestanud loomakasvatuse täiendava otsetoetuse rahade laekumisega jaanipäevaks,et katta kevadtööde ja söödavarumisega seotud väljaminekuid .  Eesti põllumeeste toetused on niigi ju  kordades väiksemad ja sisendid nüüdseks  samas hinnas kui vanade liikmesriikide põllumeestel. Meie rahaliste võimalustejuures põhjustab taoline tähtaegade liigutamine tõsiseid probleeme  kevadtööde ja söödavarumise väljaminekute katmisel jne. Otsustajd leidku ikkagi võimalused seda määrust sellisel kujul mitte vastu võtta ja toetuse laekumine jäägu senikehtinud ajale vähemalt 80% ulatuses
Ingrid Sillaste OÜ Kaisma.

põllumajanduses on hooajaline tootmine. Teatavasti on toetus põllumehe abistamiseks ja suveperioodil kulubki raha oluliselt rohkem -  söötade tootmine, põllutööd jne. Kulu suurem nii küttele kui tagavaraosadele ja tööjõule. Tundub, et toetuse edasilükkamisega tahetakse pankasid toetada. Miks ei saa aasta lõpus toetuste raha tasaarveldada. Ei tohiks olla keeruline tootjale PRIA poolt eelnevalt ka selgitus saata.

Määruse muutmise teave  on sihtrühmale teatavaks saanud alles detsembri lõpus. Määruse seletuskirjas on määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest. Märkimata on mõju toetuste saajatele. Mitmete aastate keskmisena on tootjad oma rahavood planeerinud arvestusega et LOT toetused laekuvad juunis, millega saab kaetud külvidega seotud kulutused. Praegu eelnõuga planeeritud toetuste makse teostamised detsembris,selliselt tekib paljude tootjatel rahavoogudesse puudujäägid ja tuleb krediiti kasutada, mis suurendavad toodangu omahindasid.Võttes aluseks ka toetuste vähendamise protsendid,siis tulid need muutused põllumajandustootjatele ootamatult, paljudel tootjatel toimuvad toetuste summade vähendamised. Võimalusel kaaluda 50% LOT toetuste maksmist, eelneva aastate kogemusele tuginedes, ka 2012 aastal juunikuu.Liia Lust Maaelu ja finantsmajanduse konsulent.

Palume ministeeriumil määrusesse teha muudatus maksetähtaegade osas.Kaaluda võimalust 50% toetuste maksmist 2012 aasta juunis. Kuna aasta eelarved on planeeritud juba 2011 aasta lõpus,kus on arvestatud rahavoogudesse toetuse laekumised juunis.Kuna põllumeestel toimub 2012 aastal ka toetuste vähenemised,siis muutub problemaatiliseks konkurentsis püsimine. Eve Samberk PÜ Präga

Kui senise määruse alusel olid põllumehed oma rahavoogudega arvestanud loomakasvatuse täiendava otsetoetuse rahade laekumisega juunis, siis see raha oligi väga vajalik kevadtöödeks ja söödavarumiseks. On ju põllumajanduses hooajaline tootmine.Täna on Eesti põllumeeste toetused kordades väiksemad , kui vanade liikmesriikide põllumeestel, kuid sisendid on samas hinnas. See tähendab , et meie rahalised võimalused on märksa kehvemad. Selline määruse muudatus on Eesti põllumeeste huve kahjustav. Eesti riigie on ju vaja normaalset toimivat põllumajandust?
Teen ettepaneku, et vähemalt 50% toetustest makstakse juuni kuus.
Jään lootma meie riigi valitsuse mõistvale suhtumisele. Aili Kastehein

Idee poolest  üldine kärpimine on suurusjärgus 10...14% otsetoetustest. Seega 75...80% välja maksmine poolaastaks ei tekitaks mingit reaalset üle maksmise riski. 
Küsimus on pigem tehnilist laadi ja napib raha või tarkust rakendamiseks.
Raha hulk, mis peatub, jääb suures osas ka riigi majanduskäibest välja pooleks aastaks, mil seesama raha toodaks juba uusi makse uuel käibimise ringil. Sellesama raha eest põllumees ostab koheselt tooteid teenuseid, millest iga  tehhing riigilegi tulu toob. Raha seiskumise koormat kanda võtta tuleb kõigil loomapidajatel ühtviisi -  väiksematel kui ka suurematel. Kaasnähtusena tekib mõnel hulgal ahelvõlgnevusi, mis põllumeest  heast küljest ei näita. Käivet saavad laenuga katta vaid need, kellel tagatisi jätkub. Järsult halveneb olukorde teistele põllumeestele, kellel tagatised juba koormatud. Hetkel tundub nii, et valik on küll kahest kehvast pisut parem, kuid ikkagi väga valus.  Andekaid päid on PRIAS ja Põllumajandusministeeriumis, iga veidigi leebem lahendus toetusraha lükkamise osas on hädavajalik ning päästaks põllumajanduslikku kogukäivet ja tööjõudugi.

Põllumehed on oma rahavood planeerinud ja on arvestanud, et loomakasvatuse täiendavas otsetoetused laekuvad jaanipäevaks.Sellega on arvestatud. Kui toetuste maksmine lükkub detsembrisse, siis on suur osa põllumehi väga raskes olukorras. Selline määruse muudatus on põllumeeste huve kahjustav. Loodan, et määruse muudatuse otsustajad ei kooskõlasta muudatuse eelnõud sellisel kujul.

Aastatega väljakujunenud toetuste ajakava on optimaalne. Nende järgi on seatud ka oma investeeringud ja arvestatud rahavoogude planeerimisel. Toetuste edasilükkamine halvendab põllumajandusettevõtjate jaoks keskkonda. Põllumajandus on niigi aeglase käibega ettevõtlus ja sõltub paljudest valdkondadest enam neist faktoritest, mida ettevõtja ise mõjutada ei saa. Senine toetuste ajakava arvestas kõigi erisustega. Ei ole põhjuseid miks riik ei saaks tahet üles näidates oma rahavooge planeerida ettevõtjaid arevstades.

50% loomatoetustest välja maksta juunis, nagu see on olnud igal aastal, sest teavitamine toetusmakse edasilükkamisest oli alles siis, kui ettevõtte  rahavood olid juba planeeritud. Seoses toetuste hilisemate makseaegadega tekivad ettevõttel probleemid laenude tagasimaksmisega.

Söödavarumise ajal on põllumeestel eriti raha vaja ja ei ole olemas mõistlikku põhjust miks ei saaks vähendamise arvestusi selleks ajaks ära teha ning toetusi varasemate aastatega samal ajal välja maksta. Kõikjal uhkustatakse kui uhke E-RIIK me oleme, kas nüüd ei ole mõnda andmetöötlus/arvutispetsialisti kes arvestused korda teeks. Või on tõesti meie riik nii õhukeseks lihvitud, et ei suudeta mõnda lisa spetsialisti kinni maksta ja sellega jäetakse arvestamata suure hulga rahva (põllumeeste) huvi, sundides neid Rootsi pankade poole vaatama. Ps. võib paljudel olla probleem pangast abi saamisel. Eks meie uhke E-RIIK on muidugi tuntud põllumajanduse väljasuretaja alates vabariigi algusaastatest. Loodame, et see kord jagub otsustajadel väheke ligimesearmstust ja nad ei hakka keerutama ning teevad põllumeeste jaoks õige otsuse. Lihaveisekasvataja Valgamaalt.

Pool toetustest välja maksta juunis, nagu see on olnud igal aastal. Suvel suureneb oluliselt raha väljaminek.Selline määrus on põllumeeste huve kahjustav.

Põllumeestel on tehtud oma eelarved, investeeringu plaanid varakult, kindlasti enne eelnõu teada saamist. See, et toetused makstakse aasta lõpus tekitab paljudele põllumeestele puudujäägi käibevahenditesse, paljud peavad abi küsima pankadelt või jäävad hankijatele võlgu. 
Põllumajandusministeerium peaks hea seisma põllumeeste eest, et põllumajandus oleks jätkusuutlikum, mõtlema välja positiivseid lahendusi põllumeeste jaoks, mitte minema kergemat vastupanu teed, et endal kergem oleks. Pange oma pead tööle, leidke lahendused, et osa raha varem välja maksta, mõelge ka põllumeeste olukorra peale.

Loomatoetustest 50% tuleks välja maksta juuniks.Vaja on teha kulutused loomasööda varumiseks.