Keskkonnaministeerium on 09.12.2014 saatnud EIS-i kaudu teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Haanja looduspargi kaitse-eeskiri“ (EIS number 14-1714). Kooskõlastamise tähtaeg on 30. detsember 2014.
Eesti Erametsaliit (EEML) soovib käesolevaga juhtida kooskõlastamisel osalevate ministeeriumite ja Vabariigi Valitsuse tähelepanu sellele, et eelnimetatud eelnõul on puudused, mis võivad omada olulist tähtsust regulatsiooni edasisel rakendamisel ja tuua kaasa endaga mõjud, mida pole eelnevalt piisavalt kaalutud ja arvestatud.
Eesti Erametsaliidu poolt juhime tähelepanu alljärgnevatele asjaoludele:
1. Haanja looduspargi Kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse, kui võeti kaitse alla kaks kaitstavat piirkonda: esiteks Suure Munamäe, Vällamäe ja Vaskna järve maastikukaitseala ning teiseks Rõuge järvede maastikukaitseala. 1979. aastal moodustati nende ja veel mitme pisikaitseala liitmisel suurem Haanja maastikukaitseala. Looduspargi territooriumil leiab jälgi eri ajalooperioodidest, alustades muinasajast. Säilinud on hulgaliselt põlise taluarhitektuuri näiteid ja mitmed pärandkultuurmaastiku elemente (Mustahamba tamm, Sinisilla tamm, Viitina park, Uue-Saaluse park jt). Eeltoodut toetab ka kehtiv Haanja Looduspargi kaitse-eeskiri, mille punkt 1 kohaselt Haanja looduspark moodustati keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a määrusega nr 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanja maastikukaitseala baasil.
Looduspargi põhieesmärk on Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse, puhkevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik kasutamine toimub rahvuslikes huvides. Seega, kuna Haanja Looduspark on maastikukaitseala, siis kaitse-eeskirjaga peab olema põhirõhk maastikukaitsel ja seda on võimalik tagada ainult inimeste majandustegevusega loomata juurde uusi sihtkaitsevööndeid, kus metsamajandamine ei ole lubatud. Sellega on tagatud hooldatud maastik ja avatud vaated. Kui senine inimtegevus oleks olnud kahjulik, siis neid eeskirjas loetletud loodusväärtusi ei oleks kindlasti olemas. Näiteks kavandatava Tallikõsõ sihtkaitsevööndiga soovitakse kaitsta vanu loodusmetsi. Natura standardandmebaasi andmetel esineb vanade loodusmetsade elupaigatüüpi 1,5 % Haanja loodusala territooriumist (253,54 ha). Koos potentsiaalsete elupaikadega on Haanja loodusalal kokku kaardistatud 318, 68 ha loodusmetsi, neist sihtkaitsevööndis 260,66 ha ja piiranguvööndis 58,02 ha. Sellesse laia elupaigatüüpi kuuluvad mitmete kasvukohatüübirühmade metsad. Need on metsad, mis on kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse tulemusena, kuid mis vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumitele.
2. Keskkonnaministeeriumi poolt looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsusele ettevalmistatud 14.03.2014 eelnõu „Haanja looduspargi kaitse-eeskirja“ seletuskirja kohaselt Haanja looduspargi sihtkaitsevööndite tsoneering muudab kõikide seniste sihtkaitsevööndite piire ning lisaks on moodustatud kaks uut sihtkaitsevööndit (Tallikõsõ ja Sitikaoru) ja kaotatakse üks sihtkaitsevöönd (Tsirgumäe), mis jääb edaspidi Tavaala piiranguvööndisse. Seejuures suureneb sihtkaitsevööndite pindala 446 ha võrra. Eelnimetatud muudatuste eesmärgina on seletuskirjas toodud eesmärk sidusa tsoneeringu kaudu tagada loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja seal esinevate kaitsealuste liikide kaitse. Eeltoodust tulenevalt on eelnõu seletuskirjas põhjendatud uute sihtkaitsevööndite so Sitikaoru (44,31 ha) ja Tallikõsõ (261,78 ha) loomine, mille kaitse eesmärk on aladel väljakujunenud looduslike koosluste kaitse, looduse mitmekesisuse suurendamine ja säilitamine, poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
Vabariigi Valitsuse poolt 22.12.2011 vastu võetud „Hea õigusloome ja normtehnika eeskiri“ näeb ette, et Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu puhul tuleb järgida seaduseelnõu kohta käivaid nõudeid ja lisada seletuskirjale määruse rakendamisega kaasnevate oluliste mõjude analüüs. Nimetatud mõjudena käsitletakse muuhulgas mõju regionaalarengule, majandusele, riigieelarvele ja muud otsesed ja kaudsed mõjud. Mõjude analüüsi aruande puhul tuleks märkida, et kes on analüüsi tegija või kaasatud ekspert.
„Haanja looduspargi kaitse-eeskirja“ eelnõu seletuskiri ja mõjude analüüs EEML-i hinnangul eelmainitud nõuetele ei vasta ega toeta sellega valitsuse poolt teadmispõhise kvaliteetse otsuse vastuvõtmist. Seletuskirja punkt 5 „Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused“kirjeldab tagasihoidlikult 1 leheküljel võimalikke mõjusid. Võrreldes Vabariigi Valitsuse 1995. a määrusega nr 300 kehtestatud Haanja looduspargiga suureneb kaitseala pindala 48,7 ha ja sihtkaitsevööndite pindala 446 ha võrra, kuid eelnõu seletuskirja kohaselt puuduvad määruse jõustumisel olulised mõjud sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ja riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna tegemist on juba kaitse alla oleva alaga. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millisele analüüsile tuginevalt on hinnatud mõjusid sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele ning regionaalarengule. Teisalt jääb riigil saamata metsatulu majandamisest välja arvatud riigimetsa osas. Nimetatud kulu pole seletuskirjas kajastatud. Kolmandaks tekib riigil põhiseaduslik kohustus hüvitada koheselt ja õiglaselt maaomanikele piirangute kehtestamisega tekkinud kulud ja saamata jääv tulu. Nimetatud tulu on sisuliselt täiendav riigieelarve kulu, mille puhul õigusloome hea tava näeb ette ka finantseerimisallika ära näitamist. Peame oluliseks antud küsimuses eelnõu täpsustamist, sh rahastamisvajaduse ulatuse ning allika selget fikseerimist, et ära hoida edaspidiseid probleeme õiglase ja kohese hüvitamise korraldamisel. Kahjuks on lahenduste leidmine antud küsimuses juba loodud kaitsealade piirangute hüvitamisel pidevalt põrkunud probleemile, et riigil puuduvad eelarves vastavad vahendid. Selle märgiks on ka aastatepikkune järjekord looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade võõrandamiseks riigile. 1. septembri seisuga 2014 oli järjekorra pikkus 8 aastat. Sellises seisus uute täiendavate kohustuste võtmine ja põhiseaduse eiramine riigi poolt on põhjendamatu.
Haanja Looduspargis on viimase paarikümne aasta jooksul tagatud kaitseväärtsute säilimine ja isegi suurenemine. Seega ei ole põhjendatud piiranguvööndi kaitserežiimiga säilinud väärtuste määramine üha suuremas osas sihtkaitsevööndisse, kus on majandustegevus keelatud ja seetõttu ei saa inimene sealset piirkonda kasutada samasuguse tegevuse jätkamiseks ega aidata kaasa loodusväärtuste säilimisele. Selline kohaliku kogukonnaga ümberkäimine ei taga kuidagi Haanja looduspargi, kui maastikukaitseala, jätkusuutlikku kaitset. Eriti arvestades asjaoluga, et Haanja maastikud on sellised tänu inimtegevusele. Majandustegevuse ja elukeskkonna nii oluline piiramine ei taga kuidagi piirkonna jätkusuutlikku arengut.
Taluomanike metsamaade arvamisega sihtkaitsevööndisse piiratakse põhjendamatult eraomandi kasutamist. Iga talu ja maaelanik vajab oma elutegevuseks ja talu majandamiseks puitu (kütteks, ehitus- ja remonttöödeks jm.).
Uute sihtkaitsevööndite loomine Haanja valla haldusalale, pärsib kohaliku omavalitsuse arengut.
Haanja looduspargi kaitse-eeskirja valmimise viibimine takistab kogu Haanja looduspargis olevate kuusikute majandamist ja selle tõttu paikkonna arengut. Praeguste seaduste järgi on Haanja Looduspargi kuusikutes kõik uuendusraie liigid keelatud. Uus eeskiri lubaks teha kuni 1 ha suuruseid lageraieid, mis oleks õigustatud lahendus.
Eesti Erametsaliit leiab, et Haanja Looduspargi uue kaitse-eeskirja kehtestamine on vajalik, ning teeb ettepaneku viia lõpule Haanja looduspargi kaitse-eeskirja eelnõu menetlemine ilma uute sihtkaitsevööndite so Sitikaoru (44,31 ha) ja Tallikõsõ (261,78 ha) loomiseta.
EEML teeb Eesti Vabariigi Valitsusele ettepaneku saata eelnõu tagasi Keskkonnaministeeriumile, et eelnõu seletuskirja täiendataks „Hea õigusloome ja normtehnika eeskirjale“ oluliste mõjude analüüsiga. Muuhulgas peaks analüüs vastama järgmistele küsimustele:
1) Kui palju on vaja aastatel 2015-2016 täiendavaid riigieelarve vahendeid kaitsealal eramaadele kohandatud täiendavate piirangute koheseks ja õiglaseks hüvitamiseks (sh maade väljaostmiseks)?
2) Kui palju väheneb järgneval 10 ja 20 aastal RMK tulubaas seoses kaitseala maadele kohandatud täiendavate piirangute seadmisega?
3) Milline on mõju piirkonna tööhõivele, metsandusega tegelevatele väikeettevõtetele ja lisandväärtuse loomisele (metsasektoris) seoses kaitseala maadele täiendavate piirangute seadmisega?
Lugupidamisega,
Aira Toss
Eesti Erametsaliidu
juhatuse esimees
[email protected]
Liina Laineveer
Tegevdirektor
[email protected] Eesti Erametsaliidu tähelepanu juhtimine puudustele Haanja looduspargi kaitse-eeskirja eelnõus_.ddoc |