Rahvatervise  seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärgiks on analüüsida eelnõu koostamise vajalikkust ja otstarbekust.

Rahvatervisepoliitika esmaseks eesmärgiks on tõsta elanike eeldatavat ja tervena elatud eluiga, vähendada terviseriske ning saavutada positiivseid muutusi tervisekäitumises. Samuti vähendada erisusi terviseseisundis, luua tervist toetav psühhosotsiaalne ja füüsiline keskkond ning pöörata erilist tähelepanu riskigruppidele (nt lapsed, noored, vanurid).
Uus rahvatervise seadus (RTS) on raamseadus, kus on kirjeldatud põhilised tervisemõjurid ja mis reguleerib õigusi ja kohustusi rahvatervise küsimustes kõikide ministeeriumide valitsemisalades – oluline on põhimõtte „tervis igas poliitikas“ sisseviimine. 
RTS kirjeldab rahvatervise sektorit terviklikult – millised asutused  ja tasandid (riik, maavalitsus, KOV, juriidiline ja üksikisik) kuuluvad rahvatervise sektori alla ja nende ülesanded.
Maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste (KOV) ülesanded rahvatervise küsimustes on üldised,  tekitades olukorra, kus maavalitsused ja KOV-d ei tea täpselt oma ülesandeid. Seetõttu jäävad osades maakondades ja KOV-ides teatud teemad vaeslapse rolli, mis võib põhjustada erinevusi maakondlike ja KOV tasandi tervisenäitajates. Rahvatervise sektorit peab kirjeldama terviklikult – sh maavalitsus ja KOV kuuluvad rahvatervise sektori alla ning tuleb välja tuua nende ülesanded.
Avalik-õiguslikud organisatsioonid ja vabasektor kaasatakse poliitika kujundamisse ja neil on võimalus tõstatada olulisi tervisega seotud teemasid.
Oluline on terviseedendamise riiklike funktsioonide selgem lahti kirjutamine, kuna tervise puhul on tegemist riiklikult olulise kapitaliga. Terviseameti (TA) funktsioonid ei pea RTS-is nii detailselt lahti kirjutatud olema kui praegu,  samas tuleb suurendada Tervise Arengu Instituudi funktsioonide detailsust ning TA nõustava ja juhendava rolli olemust tootjatele ning teenuse osutajatele. RTS-iga uusi rolle kellelegi ei anta, tegemist on olemasolevate ülesannete ja kohustuste fikseerimise ning kaasajastamisega.
Rahva tervise kaitseks vajalike teenuste regulatsioon on puudulik ja rahastamine killustatud. RTS-s määratletakse teenuste liigid või teenused, mida riik rahva tervise kaitseks kohustub pakkuma nii kindlustatud kui kindlustamata inimestele ja/või rahvatervise seisukohast olulistele sihtrühmadele.
Eesmärgiks on ka tervisekaitse volitusnormide optimeerimine, esitades samaliigilisi nõudeid ühe määrusena ja kehtestada osad nõuded vastavate eriseaduste alusel.  RTS-i mõisted ei ole enam ajakohased, nt puudub keskkonnatervise mõiste ja rahvatervise mõiste tuleks kaasajastada.