Konkurentsiameti uuringus toodud selgitus on asjakohane kohalike omavalitsuste toetuse piirangute osas. Kuid see ei õigusta täiendava piirangu kehtestamist kortermajadele ja -ühistutele Tallinnas, Tallinna linnapiirkonnas ja Tartus.

Tegemist on ebavajaliku piiranguga, mis vähendab oluliselt meetmest kasusaajate hulka.

Miks see probleemne on?

Ehitusregistri andmetel on Eestis umbes 29 000 kortermaja, kus on kolm või enam korterit (allikas: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/infoportal/buildingsummary). 
Samal ajal on 02.09.2024 seisuga registreeritud 24 975 korteriühistut. Kui eeldada, et Tallinnas ja Tartus 
on aktiivsemad korteriühistud (tuginedes rekonstrueerimistoetuse kasutamisele), siis:

•	Tallinnas on ca 8 300 kortermaja
•	Tartus ca 2 500 kortermaja
•	Kokku moodustab see 43% kogu sihtrühmast (10 800/25 000).

Samal ajal on elektrisõidukite kasutamine kõige suurem just nendes piirkondades. 
1. juuni 2025 seisuga oli Eestis registreeritud ca 9259 elektriautot (allikas: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika), millest:

•	6 395 asuvad Harjumaal
•	977 Tartumaal
•	See moodustab ca 80% kogu elektrisõidukite mahust.

Kui liidame sihtrühma 43%-lise vähenemise (Tallinn, Tallinna linnapiirkond ehk aktiivsem osa Harjumaast ja Tartu kortermajade välistamisest) ja arvestame, 
et 65% elektriautode omanikest elab just nendes piirkondades, tähendab see, et 
pool potentsiaalsetest võimalikest taotlejatest jääb meetmest välja.

Kas see on kooskõlas meetme eesmärgiga?
Kui eesmärk on soodustada elektriautode kasutuselevõttu ja CO₂ heitmete vähendamist, siis peaks toetuse jagamisel lähtuma sihtrühma tegelikust vajadusest ja mõju potentsiaalist.

Hetkel ei ole piirangul selget seost ei avaliku laadimisvõrgu konkurentsianalüüsiga ega vajadusega piirata toetusi korteriühistutele.
Korteriühistutel puudub äriline ambitsioon pakkuda laadimisteenust kolmandatele isikutele – nende eesmärk on tagada laadimisvõimalus oma elanikele. Seetõttu ei ole ka kartelliriski ega konkurentsimoonutuse ohtu.

Lisaks on just Tallinna ja Tartu ühistud näidanud suutlikkust rakendada mahukaid investeeringuid, nagu on ilmnenud energiatõhususe (rekonstrueerimise) meetme edukast kasutamisest. Seega on need piirkonnad kõrgeima mobiliseerumisvõime ja mõju potentsiaaliga.

Soovitus
Palun kaaluda piirangu eemaldamist ning meetme avamist ka Tallinnas, Tallinna linnapiirkonnas ja Tartus asuvatele kortermajadele ja -ühistutele. See aitaks lahendada tegelikke kitsaskohti ning saavutada märkimisväärsem mõju riiklike keskkonnaeesmärkide saavutamisel.

Samuti soovitan meetme mõju hindamisel kasutada olemasolevaid andmeid, nt regressioonanalüüsi, et tuvastada toetuse kõige mõjusamad sihtrühmad.