Lugupeetud Riigikogu, Kohtutäiturid, Ministeeriumid!
Esmalt minu emotsionaalsem kirjeldus hetek olukorrast ning seejärel tulevad konkreetsemad ettepanekud olukorra lahendamiseks, niiet palun tutvuge selle kirjaga:
Olen ka ise kohtutäiturite ikkes ning pikalt ei julgenudki kellelegi sellest rääkida. Ei olnud see midagi niiväga pahatahtlik soov laenuettevõtetele võlgu jääda vaid üle enda võimete elamine enda teadmata ning mentaalne ja finantsiline kollaps ühel ja samal ajal. Depressioonist sain üle tänu maksumaksja rahadest makstavate ehk minu jaoks tasuta psühholoogiliste nõustamiste kaudu ning olen Kõikidele Eestlastele selle eest äärmiselt tänulik! Aga tänasest süsteemist: Süsteem on niivõrd kreenis võlausaldajate ja kohtutäiturite (kasumile orienteeritud ettevõtted, nagu kõik teised selles ahelas) poole, et jube! Võlglasel ei lasta püstigi tõusta. Nad meelega surutakse varimajandusse ning siis räägitakse, et oioi, kui raske on võlglaselt raha kätte saada, karmistame veel seadusi. Olen praeguse täitemenetluse seaduse muudatuse analüüsi dokumendiga tutvunud ning seal pole mitte ühtegi kohta, kus oleks näha analüüsi ka mõjust võlglaste tagasimaksevõimaluste parandamise kohta. Kõik on puhtalt ettevõtluse seisukohast lähtuvad ärilised eesmärgid ja arvutused. Samuti on dokumendis selliseid "mõju raske hinnata" ja "mõju teadmata" kohti ka ettevõtluse seisukohast väga mitmeid. Aga tormatakse ikka edasi nende kohtutäiturite ettepanekutega, kes istuvad seaduseloome ümarlauas koos ettevõtjatega ja seal lauas pole ühtegi võlanõustajat, ühtegi sotsiaalministeeriumi töötajat ega ühtegi võlglast. Ettevõtetel on olemas ettevõtte tervendamine, kuid eraisikutele ei pakuta varianti, et hei! Sinu paneme sulle laenukeelu, sissetulekust läheb kindel protsent kõikide võlgade katteks, võlausaldajate rahavoog ei katke ning võlgnikule jääb motivatsioon edasi punnida, tulemusi tõsta ja legaalsel teel jalgele seada end. Aga seda ei tehta ühel kindlal eesmärgil: Võlgniku või tema omaksete kinnisvara! Selle ahela järgi liigub kinnisvara arestimisjärgsel enampakkumisel väga soodsalt nende samade võlaausaldajate kätte. Ja sealt juba edasi välismaale. Mulle tundub väga, et see on just põhjuseks, miks seda muuta ei soovita. Ehk vahetuskaup on väga magus: Laenatakse välja raha, ehk ajas väärtust kaotavat vara ning saadakse vastu kinnisvara ehk ajas tõusva väärtusega vara. Proovige ise olla eraisikuna 5-6 kohtutäituri vastu, kes igaüks vaatab nõuet oma võlaausaldaja ja enda kasumi perspektiivist, arestivad 5-kordselt kõik sissetulekud ja sulle elamise raha ka ei jäta. Mis mentaliteet see üldse on, et "Kui krutime viiviseid ja tasusid juurde, siis hakkab maksma"? Millest võlglane maksab, kui süsteem, kus võlausaldaja saab ise valida kohtutäiturit, sätib võlglase automaatselt ebavõrdsesse olukorda võlaausaldajatega ning ise takistab rängalt võlgniku majandustegevust? Loogiline, et see võlglane selleks, et süüa saada ja pelgalt ise ellu jääda hakkabki mustalt tööle või läheb lihtsalt teise riiki. Ma päriselt ka elasin õndsas teadmises, et kui esimene nõue läheb kohtutäiturile, lähevad sinna ka kõik järgmised ning saan vähemalt läbi selle ühe instantsi suhelda kõikide võlausaldajatega, aga oioi kui suur oli mu üllatus, kui ma avastasin end järsku ihuüksi terve juristide armee vastas olevat, kes igaüks tõlgendab seadust enda moodi, kasutab oma survestamise nippe ning püüab ka võimalikult vähe võimalusi jätta endaga suhtlemiseks (konsultatsiooniajad on mõni tund nädalas, kirjadele vastatakse lakooniliste väljavõtetega seadusest, mis on nende endi koostatud). Ja võlanõustaja juures sain vastuseks. "Aa see kohtutäitur, vot see on karm, temaga läbi rääkida ei saa... Aga vot selle juures, sellega saab rääkida, see on leebem...", ehklause, mis mul ihukarvad turri ajas. Kui ma siis lõpuks küsisin, et oot-oot...Kes siis Eesti Vabaariigis üleüldse see vastasjõud on, kes ka seadusloome juures on vastukaaluks kohtutäiturite ning ettevõtete isetegevusele, kehitasid kõik põhimõtteliselt õlgu. Ja nüüd numbritest. Paar aaastat tagasi oli kohtutäiturite juures võlgnikke 100000! Nõudeid kokku oli 400000 ehk keskmiselt 4 nõuet ühe võlgniku kohta. Nüüd kujutage ette, et nendel 100000 Eesti kodanikul on ka oma perekonnad ja lähedased, kes kannatavad, paljud võlgnikest on juba sooritanud enesetapu! Ja siis kujutage ette, et peale koroonat tulevad välja ka need uued võlglased, kes töö kaotamise tõttu ja oma piiri peal elamise tõttu nüüd ka sinna satuvad. Veel numbreid: Võla sissenõudmiste efektiivsus Eestis on ca 40% juures ja võlgnikule jäetakse olenemata tema sissetuleku suurusest miinimumpalk või elatisnõude täitmise puhul veel hullem, elatusmiinimum (221 EUR) elamiseks, mille eest ei saa isegi elamis- ja üürikulusid tasutud, rääkimata siis söögist, riietest ja muudest tarbeesemetest. Lisaks ei soovi ka ükski ettevõtja võtta endale tööötajat, keda ta rahalise tulemuspalgaaga motiveerida ei saa. Soomes, kus seaduse järgi ei tohi võlgnikult võtta üle 33% tema sissetulekust, on võlgade sisenõudmise efektiivsus ca 90% . Võlglasele jäetakse elamise jaoks raha, motivatsioon paremaid tulemusi toota ning areneda ning ka võlausaldajatele tiksub pidevalt kasvõi midagigi tagasi. Palun lisada seaduseelnõusse parandused, mille kohaselt:
1. Eraisikust võlgniku esmase nõude jõudmisel kohtutäiturile on kohtutäituril kohustus küsida võlgnikult infot teiste täiendavate võlgade kohta, mis eelduslikult lähevad ka sama kohtutäiturite kätte. Nende olemasolul informeerib kohtutäitur teisi kohtutäitureid, et kõik järgnevad võlgniku vastu suunatud nõuded tuleb edastada samale kohtutäiturile ning kohtutäituri tasud alates teisest nõudest koondatakse algse kohtutäituri tasu mudeli kohaselt, kuna võlgnikul pole nõuete paljususe ning suuremate võlgade puhul võimalust kasutada tänast 3 tööpäeva pikkust reaageerimisaega kõrgema kohtutäituri tasumäära vältimiseks. Ehk võlgnikuga tegelev kohtutäitur saab teiste kohtutäiturite nõuded ühe võlgniku kohta endale ning sellega tekib tal õigus nõuda nõuete hetkeseisu kõrgeima võlasumma teisejärgune, kõrgem tasumäär pluss teiste kohtutäiturite nõuete kahekordsed esmamäärad. Nõudeid üle andvad kohtutäiturid nõuavad oma esmajärgu tasu sisse võlgnikuga tegelevalt kohtutäiturilt, kes selle omakorda võlgnikult välja nõuavad. Võlgniku jaoks tähendab see, et mõndade üleantavate nõuete esmamäärad kahekordistuvad, kuid siinkohal peab võlgnik mõistma, et mõlemad nõudega tegelenud kohtutäiturid on teinud tööd ning see tuleb vähemalt esmamääras kinni maksta.
2. Töötasu arestimise skeem muudetakse selliselt, et võlgniku tööle asumisel töötasust arestitakse miininumpalka ületava tasu suhtes kindel PROTSENT(näiteks 40% miinimumpalka ületavast netopalgast) ja ei jäeta alles tänast mudelit, mille kohaselt ükskõik, mis sissetuleku puhul võib võlgnikule jätta kätte vaid kindel summa ja ülejäänu läheb siis viivisintresside, välistamatute kohtutäituri tasude ja inkassoettevõtete käsitlustasude tasumisele. See muudatus motiveerib nii võlgnikku paremat tööd otsima, kui ka tööandjat võlgnikku palkamast, kuna teab, et suudab võlgnikku näiteks tulemustasudega motiveerida. Täna on motivatsioon võetud nii võlgnikult kui ka tööandjalt.
3. Kuni võlgnik käib Eesti ettevõttes tööl või on registreeritud töötuna töötukassasse, tema pangakontosid ei arestita ehk ei tekitata tänast topeltarestide süsteemi. Töötukassasse edastatakse sellisel juhul samuti töötasu arestimisel kehtiv uus, väljapakutud skeem ehk kohtutäituri (ainsuses!) valdusesse läheb igakuiselt 40% miinimumpalka ületavast netopalgast, millest kohtutäitur arvestab maha proportsionaalse tasumäära ning teeb väljamaksed kõikidele võlausaldajatele vastavalt protsentuaalsele jaotusele, mille moodustavad sissenõudjate nõuded.
4. Töötasu arestimisteate väljaasaatmise protsess hakkab käima läbi maksuameti, kellel on ettevõtte raamatupidaja kontakt, ehk kohtutäitur saadab teate maksuametile, kes edastab selle vastava ettevõtte raamatupidajale, kus võlgnik töötab. See lahendab võlgnikule mainekahju tekitamise probleemi võlaperioodil, kuna täna saadetake kirju [email protected] aaadressil, kus seda näevad võlgniku uued töökaaslased ehk asjasse mittepuutuvad isikud. Ka täna saaks olukorra lahendada kohtutäiturite poolt puhtalt töökorralduslikke muudatusi tehes selliselt, et võlgniku tööle asumise info jõudmise hetkest saadavad kohtutäiturid arestimisteate Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale. Koda vaatab, kelle arestmisteade ajaliselt esimesena kohale jõudis ning palub vastaval tööandjal edastada oma raamatupidaja kontakt. Selle saamisel edastatakse ajaliselt esimesena saadetud arestimisakt tööandja raamatupidajale.
5. Võlgnikul on õigus esitada kestvate laenude võlausaldajatele avaldus oma võlasumma koheseks edastamiseks kohtutäiturile ning edastab ka esmase kohtutäituri andmed, et võlausaldaja saaks nõude sinna esitada. Sellest momendist intressid ning viivised sissenõudja juures lukustatakse ning võlasummad võlgniku jaoks enam ei suurene. Sel viisil on võlgnikul võimalik vältida kahekordset kohtutäituri esmajärgu tasumäära maksmist ning kindlustada, et tegeleb nõuete küsimuses ühe kohtutäituriga. Sellega nõutub võlgnik tasuma ka sissenõudja riigilõivu.
Lisaks tegevused tänaste olemasolevate võlanõuetega:
Justiitsministeerium kohustab kõiki kohtutäiturite büroosid ning Kohtutäiturite ning Pankrotihaldurite Koda viia 1 kuu jooksul sisse muudatused selliselt, et hetkel olemasolevate eraisikutest võlglaste nõuded jaotatakse kohtutäiturite vahel järgmiselt:
1.Olemasoleva elatisvõlgnevusega tegelev kohtutäituri büroo võtab üle teiste eraisikust võlgniku vastu suunatud kohtutäiturite nõuded.
2.Elatisvõlgnevuseta võlgniku puhul võtab võlglase kõik nõuded üle büroo, kelle juures on menetlemisel kõige suurema põhisummaga nõue.
3.Nõuded endale koondanud Kohtutäiturite bürood saadavad välja kirjad nii võlausaldajatele kui ka võlgnikule nõudega tegeleva kohtutäituri büroo muudatusest ning nõuete koondamisest ühe kohtutäituri kätte.
4.Nõuet loovutava kohtutäituri büroole määratakse tasu loovutatud nõude esmajärgu summas, mida nõuti esmases sundtäiteteates välja võlgnikult ning lisatakse eraldi nõudena võlgniku vastu nõuet üle võtva kohtutäituri juures. See tekitab täiendavaid sissetulekuid kohtutäiturite büroodele ning loob olukorra, kus võlgnik saab läbi ühe kohtutäituri suhelda kõikide võlausaldajatega ning samuti hakkavad laekuma tasumäärad nõude loovutanud kohtutäituri büroodele.
5.Olemasolevad vara käsutuskeelud erinevates registrites loovutaja Kohtutäituri büroos eemaldatakse võlgniku varalt. Selle määrab uuesti üle võttev kohtutäitur, kes annab võlgnikule ka teada, milline sissenõudja vara aresti soovis.
Need oleks esialgsed sammud, mida võiks olukorra päästmiseks ning rahva viha leevendamiseks kasutada.
Lugupidamisega,
Martin Paju |