Saarte piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumäär tuleb diferentseerida. Piimaveiste arv on saartel vähenenud ainult grupis 1-100 lehma 10 aasta jooksul keskmiselt 600 lehma võrra. FADN andmete põhjal   on 2018 aastal  saarte loomakasvatuse erikulu 1168 eurot loomühiku kohta ja mandril 1254 eurot loomühiku kohta. Toetuse kogusummast 1/3 jagatakse 3 suurema tootja vahel, millest  1 ettevõte on müügis.

Saarte piimalehma toetuse maksmise kavatsus tekkis kiireloomulisena käesoleva aasta juuli lõpus ning toetuse rakendamise otsus tuli Euroopa Komisjonile ära saata hiljemalt 1. augustiks. Seetõttu ei jäänud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal piisavalt aega liikmetega konsulteerimiseks ning tänaseks on selgunud, et otsus on põhjustanud põllumajandustootjates erinevaid arvamusi. Kahtluse alla pole otseselt seatud saartel piimatootmise toetamise vajadust, kuid küsimusi on tekitanud toetusskeemi finantseerimise allikad (milleks on nii ühtse pindalatoetuse eelarve kui üle Eesti makstava seotud piimalehma toetuse eelarve) ja otsustusprotsess. Saarte piimalehma kasvatamise toetusele põhimõttelise heakskiidu andmisel lähtusid EPKK esindajad eeldusest, et saarte toetusskeemi rakendamine mõjutab ühtse pindalatoetuse määra vaid 18 senti/ha. Tänaseks on selgunud, et see mõjutab siiski ka mandril makstavate seotud piimalehmatoetuste määra.

Arvestades asjaolu, et tootmiskohustusega seotud toetust antakse iga-aastase toetusena, siis tuleks käesolev otsus põllumajanduse esindusorganisatsioone kaasates uuesti läbi vaadata piisava ajavaruga enne 1. augustit 2020 ning teha vajadusel toetusskeemi osas muudatused 2021. aastaks (eeldusel, et 2021. aastal rakendatakse ÜPP üleminekuaastat, mil üldiselt kehtivad käesoleva eelarveperioodi reeglid). Samuti tuleks enne 1. augustit 2020 uuesti hinnata mandril piimalehma kasvatamise otsetoetuse ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse maksmise vajadust ja tingimusi 2021. aastal.