| Ava | Haridus- ja Teadusministeerium | Tähtaeg: 04.12.2015 23:59 | Vastatud: 02.12.2015 16:50 |
|
| Ava | Sotsiaalministeerium | Tähtaeg: 04.12.2015 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Siseministeerium | Tähtaeg: 04.12.2015 23:59 | Vastatud: 07.12.2015 15:56 |
| Siseministeeriumi kui rahvastikuregistri vastutav töötleja ülesandeks on valijate arvestuse tagamise muuhulgas Euroopa Parlamendi valimistel. Valijate arvestuse tagamine tähendab ka valijate nimekirjade koostamist ning Euroopa Parlamendi valimistel valijate nimekirjade koostamisega seonduvat andmevahetust. Seoses eeltooduga on esitatud muudatusettepanekute kohta järgmised tähelepanekud:
Muudatusettepanek 4: Valijate nimekirja koostamise ja lõpliku vormistamise tähtaeg on kaheksa nädalat enne esimest valimispäeva.
Eestis on võimalik koostada valijate nimekirja ka enne kaheksa nädalat valimispäeva, kuid sellisel juhul tuleb viia sisse vastavad muudatused selleks vajaminevate tegevuste regulatsioonis ja tähtaegades. Tähtaja määramist varsemaks ja liikmesriikides ühtseks võib mõista, kuna käesoleval ajal on nimekirjade koostamise tähtaeg väga erinev liikmesriigiti ning see võib tekitada raskusi erinevatel riikidel topelthääletuse vältimiseks vajalike tegevuste läbiviimist. Võib küll tekkida küsimus, et mida tähendab nimekirja koostamine ja lõplik vormistamine. Eelduslikult tähendab see, et pärast 8 nädalat enam mingid muudatusi nimekirjades ei tehta, seega see võib mõjutada varasemast rohkemaid valijaid, kelle elukohad on pärast seda tähtaega muutunud ning seega nende elukoht on eemal selle valimisjaoskonna asukohast, kus neil on võimalik hääletada. Samas näiteks surnud isikud hiljem kustutakse ikkagi nimekirjast, et seega selles osas ei saa lõplik vormistamine kaheksa nädalat enne valimispäeva toimuda.
Muudatusettepanek 23: Kõigil liidu kodanikel, sealhulgas kolmandas riigis elavatel või töötavatel kodanikel, on õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle õiguse kasutamise tagamiseks.
Eestis toimub hääletamine ka välisriigis, seega on nimetatud nõue tagatud.
Muudatusettepanek 41: Iga liikmesriik nimetab kontaktasutuse, mis vastutab valijate andmete vahetamise eest partnerasutustega teistes liikmesriikides. See asutus edastab partneritele hiljemalt kuus nädalat enne valimiste esimest päeva ühtse ja turvalise elektroonilise sidevahendi kaudu andmed nende liidu kodanike kohta, kellel on rohkem kui ühe liikmesriigi kodakondsus ning nende liidu kodanike kohta, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht. Kõnealuse kodaniku kohta edastatud teave sisaldab vähemalt perekonna- ja eesnime, vanust, elukohaks olevat asula nime ja asjaomasesse liikmesriiki saabumise kuupäeva.
Eesti rahvastikuregistrisse kantakse andmed ka isiku teise kodakondsuse kohta alates 01.07.2010. Seega võib osade isikute topeltkodakondsuse andmed Eestil olemas olla, kuid osade mitte. Samas jääb arusaamatuks, mis oleks täpsemalt nende andmete alusel tehakse, st et mis on nende andmete edastamise eesmärk. Senini on edastatud andmeid nende teise liikmesriigi kodanike osas nende päritoluriigile, kes on kantud oma elukoha järgse liikmesriigi valijate nimekirja. Antud muudatuse kohaselt peaks edastama aga andmed kõigi isikute osas, kelle osas topeltkodakondsuse andmed olenevalt sellest, kas isik on avaldanud soovi valijate nimekirja kandmiseks oma elukoha riigis või mitte. Tekib küsimus, et kas see nt Eesti puhul tähendab, siis nii kõigi nende Eesti kodanike andmete edastamist, kellel on ka samaaegselt teine kodakondsus (nt Eesti ja Soome) ning kas ka nende isikute andmeid, kes ei ole küll Eesti kodanikud, kelle kohta on Eesti rahvastikuregistris andmed topeltkodakondsuse kohta (nt Soome ja Rootsi). Samuti tekib küsimus, et mis nende isikute osas, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, andmete edastamise eesmärk, sest võib aru saada, et andmed edastatakse olenevalt sellest, kas isik on avaldanud soovi elukohajärgses liikmesriigis valida.
Lisaks soovitatakse liikmesriikidel järgmise sammuna kaaluda võimalust ühtlustada valimisõiguslike isikute vanuse alampiir ja kehtestada selleks 16 aastat, et veelgi edendada valimiste võrdsust liidu kodanike seas.
Siinkohal märgime, et sellisel juhul tuleb samuti arvestada nende asjaoludega, mis Siseministeerium tõi välja oma 10.06.2015 kirjas kohaliku omavalitsuse valimise seaduse muutmise seaduse eelnõule (42 SE) seoses võimaliku olukorra esinemisega, kus tuleks hinnata isiku teovõimetust valimisõiguse osas.
Kontaktisik: Mairis Kungla, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja asetäitja, tel 6125208, [email protected] |
|
| Ava | Välisministeerium | Tähtaeg: 04.12.2015 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|