Pr. Keit Pentus-Rosimannus
Minister
Keskkonnaministeerium
Narva mnt 7a
15172 Tallinn, Eesti Vabariik
[email protected]
[email protected]
Eesti Erametsaliidu ettepanekud keskkonnaministri määruse eelnõule „Põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju hindamise alused ja metoodika, nõuded hindamisakti kohta, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning hüvitatavate okaspuude nimekiri“
Meie 27.03.2014 kiri nr 24/14
Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus
Käesolevaga edastab Eesti Erametsaliit oma seisukohad 20.03.2014 eelnõude infosüsteemis ministeeriumitele kooskõlastamiseks esitatud keskkonnaministri määruse eelnõule „Põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju hindamise alused ja metoodika, nõuded hindamisakti kohta, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning hüvitatavate okaspuude nimekiri“ (EIS number KEM/14-0370).
Allpool EEML-i ettepanekud paragrahvide kaupa:
1) §2 lg 1 sätestab, et kahjustusobjektiks saab olla põllumaal kasvavad põllumajanduskultuurid. Jahiseaduses viidatud EÜ määrus1200/2009 määratleb põllukultuurid jaotises „II Maa“. Eelnimetatud jaotis jagab maa põllumajanduskõlvikuteks (viljelusmaa, püsirohumaa, püsikultuuride all olev maa ja koduaiad) ja muuks maaks (nt. metsamaa). Kultuuride loetelus on esitatud püsirohumaa (2.03), puukoolid (2.04.05) ja muud püsikultuurid (nt jõulupuuistandused 2.04.06.01). Palume täpsustada, et kas rohumaad, puukoolid ja jõulupuuistandused on eelnõu mõistes kahjustuse objektid. Ühtlasi teeme ettepaneku nende põllukultuuride osas kohandada eelnõu kahju hindamise ja hüvitamise sätteid.
2) § 2 lg 6 kirjeldab, et mida loetakse okaspuude kahjustamiseks. Võttes arvesse kahjustuse ulatuse tugevat seost puude suremusega ning edasise vastuvõtlikkuse teistele kahjuritele, samuti asjaolu, et kahju hinnatakse vaid ühe vegetatsiooniperioodi lõikes, teeme ettepaneku lg 6 sõnastada järgmiselt: Okaspuude kahjustamiseks loetakse ladvavõrse kärpimist, taimede maapinnast eemaldamist, puu murdmist ja tüve koorimist, mille tõttu tekkinud haava või haavade summaarne laius on vähemalt 1/10 puu diameetrist. Puu diameetrit mõõdetakse kõige laiemast koorimiskohast.
3) § 4 lg 1 sätestab, et kahju hinnatakse üks kord aastas ajavahemikul 1.maist kuni 30. aprillini. Leiame, et hindamise piiramine ühe korraga aastas pole põhjendatud ega tulene ka jahiseadusest. Palume see piirang eelnõust välja jätta või selgitada selle eesmärki. Ühtlasi märgime, et põllumajanduses võib selline piirang välistada operatiivselt kahjude hindamise selliste kultuuride puhul, kus kultuur rajatakse samale alale mitu korda (nt varajasele kartulile järgnev talivili).
4) § 6 reguleerib kahju hindamist metsamaal. Palume täpsustada, et a) kuidas (millise metoodika või kriteeriumite järgi) toimub kahjustatud ala piiritlemine metsamaal ja b) kui suured on proovitükid või nende nõutav kogukatvus hinnatavast alast (nt metsa hindamise metoodiline juhend (2010, KKM käskkiri 821) näeb ette metsauuenduse hindamisel proovitükkide raadiuseks 3,99 ja 5,64 m). Teeme ettepaneku määrust täiendada selliselt, et lisaks proovitükkide meetodile on võimalik kahjustust hinnata, eriti väiksemate kahjustusalade puhul, ka kahjustusala ülepinnalise mõõtmise teel.
5) § 7 reguleerib mõõtmistäpsust. Teeme ettepaneku selles paragrahvis täpsemalt sätestada nõuded proovitükkide metoodikaga saadud mõõtmistulemuste vigadele ja tulemuste kontrollimisele.
6) § 8 sätestab kahju hüvitise arvutamise ja määrad. Teeme ettepaneku, et iga hindamise korral fikseeritakse kogu rahaline kahju (olenemata sellest, et kas see kuulub hiljem hüvitamisele või mitte). See on vajalik informatsioon seaduse mõju (ex post) hindamisel ja ennetavate tegevuste, sh nendega seotud kulude, planeerimisel. Lähtuvalt jahiseaduse seletuskirjast oleme mõistnud, et metsakahjustuste korral kuulub kahjustusalal, kus tervete puude arvu langemisel alla 1500 tk/ha, jahipiirkonna kasutaja poolt hüvitamisele kogu tekkinud kahjust kuni 100 eur/ha. Summaarne võimalik hüvitis arvutatakse kahjustuse ennetamise teates näidatud ala pindala alusel (nt kui ennetamise teates on ära märgitud 3 ha ala ja seal on tekkinud hüvitamise kohustus, siis jahipiirkonna kasutaja peab hüvitama tegeliku kahju, kuid mitte rohkem kui 300 eurot (3 ha*100 eur/ha).
Teeme ettepaneku õigusselguse mõttes seda printsiipi paremini määruses sätestada.
7) § 8 lg 2 näeb ette põllumaal hüvitise määraks 1 eurosent ruutmeetri kohta. Leiame, et selline hüvitise määra piiramine on väga disproportsionaalne ja kaaluda tuleks selle sätte välja jätmist määrusest või selle olulist muutmist. Leiame, et kui nt kahjustuse ennetamise teates äranäidatud 1 ha suurusel põllukultuuril (nt kartul) on tekkinud 0,2 ha suurune kahjustusala, mille orienteeruv väärtus on 800…900 eurot, siis ei peaks jahipiirkonna kasutaja panuseks jääma mitte 20 eurot (2000 m2*0,01 eurot), vaid vähemalt seaduses näidatud lubatud maksimummäär 100 eur/ha. Kui põllukultuuride alla arvestatakse rohumaad, puukoolid ja jõulupuuistandused, siis tuleb neile kohandada vastavad kahju hüvitamise sätted – printsiip peaks aga olema sama, et jahipiirkonna kasutaja hüvitab hüvitiskohustuse tekkimisel (mis üldjuhul tähendab juba maaomanikule kahju tekkimist mitmesajast kuni mitmetuhande euroni) „omavastutusena“ vähemalt 100 eur/ha.
8) § 8 lg 3 p 2 sätestab maapinnast eemaldatud puu hüvitushinnaks 0,3 eurot. Teeme ettepaneku see määr muuta sarnaseks alla 2 m kõrguse puu murdmise või koorimise hüvitisega (1 euro). Kui kahjustus inventeeritakse kuid peale kahjustuse tekkimist, siis võib eeldada, et need puud on surnud.
9) § 9 sätestab hindamise akti koostamist. Eelnõu näeb ette, et akt koostatakse hiljemalt 3 nädala jooksul (lg 2) ja selle allkirjastavad hindamise juures olnud isikud (lg 3). Teeme ettepaneku eelnimetatud allkirjastamise nõue määrusest välja jätta, sest see võib pikendada menetluse aega (eriti juhtudel, kus isikutel puuduvad digitaalallkirjastamise võimalused). Vajadusel võib määruses sätestada, et kahju hindamisel viibinud isikutelt võetakse eraldi hindamisel viibimise kohta kinnitus.
Vastavalt ettepanekule punktis 6, palume täiendada akti loetelu selliselt, et selles märgitaks eraldi ära kogu rahaline kahju ja hüvitamisele kuuluv rahaline kahju.
10) § 10 lg 5 ja 6 sätestab hüvitamise korra riigi poolt. Peame ebamõistlikuks, et riik teeb hüvitamise otsuse alles 2 kuu jooksul ja maksab hüvituse omakorda alles 6 kuu jooksul. Sarnaselt looduskaitseliste liikide kahjude hüvitamise regulatsioonile võiks eelnimetatud otsus sündida ühe kuu jooksul ja sarnaselt § 10 lõikele 4 peaks riik kahju hüvitatama 3 kuu jooksul. Ühtlasi teeme ettepaneku määruses sätestada viivised ja selgitada, kuidas käsitletakse jahiseaduse kontekstis korduvalt nimetatud nõude mittetäitmist.
Avaldame kahetsust, et eelnõu ettevalmistamine on pikalt viibinud ja selle aja jooksul (ligi 11 kuud pärast seaduse vastuvõtmist) ei ole sisuliselt maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioone kaasatud selle ettevalmistamisse. Loodame, et meie esitatud ettepanekud leiavad siiski kaalumist ja nendega arvestatakse määruse lõpliku redaktsiooni koostamisel.
Lugupidamisega,
Aira Toss
EEML juhatuse esimees
[email protected] EEML ulukikahjude määrus 27 03 2014 (3).ddoc |