1)Rakendusplaani EESMÄRK 1: Kodanikuharidus on süsteemselt koordineeritud ning tõhusalt korraldatud, suurendades Eesti elanike aktiivset ja vastutustundlikku osalemist ühiskonnaelus
MEEDE 3: Vähemaktiivsete ühiskonnagruppide teadlik kaasamine  kodanikuhariduslikesse    algatustesse 
Ettepanek: Täiendada indikaatori sihttaset „uuring on läbi viidud” järgmiselt  „uuring on läbi viidud, uuringu tulemused on analüüsitud ja esitatud ka soolises lõikes”.
Põhjendus: Tulenevalt EV Soolise võrdõiguslikkuse seadusest (SoVS) § 10 soolise võrdõiguslikkuse edendamine hariduse ja koolituse valdkonnas, mis sätestab, et haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid peavad tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele, on oluline haridusteemalistesse (sh kodanikuharidus) uuringutesse soo aspekti lisamine ja andmete esitamine sugude lõikes, eesmärgiga  tuvastada ühiskonnas esinevaid soolise ebavõrdsuse olukordi. Haridusasutused on eelkõige koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täiendusõppeasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused,268 mis on määratletud Eesti seadustes olenemata nende õiguslikust seisundist. Neist riigi- ja munitsipaalharidusasutused peavad lähtuma ka SoVS §-s 9 sätestatud kohustustest  
2)Rakendusplaani EESMÄRK 3: Avalike teenuste osutamine avaliku sektori ja mittetulundusühenduste koostöös on läbipaistev, jätkusuutlik ja partnerluspõhimõtteid järgiv ning kodanikud on teenustega rahul
Avalikke teenuseid kodanikuühendustele delegeerinud KOV-ide osakaal
Ettepanek: Viia sisse täiendav eesmärgi mõjuindikaator: Avalikke teenuseid kodanikuühendustele delegeerinud KOV osakaal, kus avalike teenuste delegeerimise lepingud sisaldavad soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustust. 
Allikas, uuring: Analüüs kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepingulise delegeerimise kohta kodanikuühendustele
Põhjendus: Vastavalt Soolise Võrdõiguslikkuse Seaduse (SoVS) § 7 peab teenuse osutaja või kauba müüja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning SoVS § 9  lõigete (1) ja (2) alusel on pandud  soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse täitmine kohaliku omavalitsuse (KOV) õlule. Seega tuleb KOV poolt avalike teenuste kujundamisel ja osutamisel tagada avalike teenuste kujundamine ja osutamine moel, mis aitab kaasa meeste ja naiste võrdõiguslikkuse saavutamisele ning ei ole ühe sugupoole suhtes diskrimineeriv. Avalike teenuste delegeerimisel on tegelik teenuste osutaja kodanikuühendus, kellele antud avaliku teenuse osutamise ülesanne on delegeeritud. Avaliku teenuse üleandmisel muutub kodanikuühendus vastutavaks teenuse pakkumisega kaasnevate tagajärgede ees sh avalike teenuste osutamisele viisil, mis aitab kaasa meeste ja naiste võrdõiguslikkuse saavutamisele. Lõplik vastutus jääb siiski alati avaliku võimu kanda.  Seega lasub ka avalike teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuühendustele lõplik vastutus avalike teenuste osutamisel soolise võrdõiguslikkuse tagamise ja soolise diskrimineerimise vältimise eest kohalikel omavalitsusel, mistõttu on avalike teenuste delegeerimisel oluline tõsta avalikke teenuseid osutavate kodanikeühenduste soolise võrdõiguslikkuse alast teadlikkust, viia sisse teenuste delegeerimise lepingutesse soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus ning samuti tõhustada kontrolli soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse täitmise üle. 
MEEDE 3: Teenuseid osutavate kodanikuühenduste arengu soodustamine ja toetamine
Ettepanek: Lisada meetme tulemuslikkuse indikaatorile juurde sooline mõõde ja sõnastada meetme tulemuslikkuse indikaator järgmiselt: „Teenuse kasutajate/klientide rahulolu kodanikuühendusele delegeeritud teenusega esitatuna soolises lõikes”. Sihttaseme saavutusprotsent esitada kahe suurema sotsiaalse grupi (meeste ja naiste) lõikes :  meessoost teenuse kasutajate rahulolu tase ja naissoost teenuse kasutajate rahulolu tase
Põhjendus: Ettepanek tugineb Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9-s kirjeldatud kohustustele ja 2012 aasta 13. detsembril Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Mõjude hindamise metoodikale” , mille kohaselt on oluline silmas pidada, et valdava enamiku meetmete sihtgruppi kuuluvad kahe suurima ühiskondliku grupi esindajad – naised ja mehed, mistõttu tuleb alati analüüsida seda, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.