Hr. Arvo Aller
Maaeluminister
Maaeluministeerium
Lai 39/41 Meie: 130/06.11.2020
Tallinn
Koopia:[email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]
Lugupeetud minister,
Eesti Toiduainetööstuse Liit ( edaspidi Toiduliit) tänab võimaluse eest esitada oma seisukohad ja ettepanekud Ebaausate kaubandustavade direktiivi ülevõtmisele ja Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusele.
Toiduliitu kuulub läbi erialaliitude ca 100 ettevõtet ning Toiduliidu liikmesettevõtted annavad 85% toiduainete käibest ja MTA andmetel maksavad 94% kogu toidusektori käibemaksust.
Toiduliidu tagasiside Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusele.
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Väljavõte sisukokkuvõttest:
Euroopa Liidus (edaspidi EL) on toidutarneahela toimimist,
Sealhulgas ebaausate kaubandustavade esinemist, käsitletud juba alates 2009. aastast. Euroopa Komisjon on välja pakkunud vabatahtlikke lahendusi, mis võiksid toidutarneahelas esinevaid ebaausaid kaubandustavasid käsitlevates riiklikes ja vabatahtlikes juhtimisraamistikes olemas olla. Paljud EL-i liikmesriigid, teiste seas ka Eesti, ei ole aga neid võimalusi ära kasutanud. Seetõttu kutsus Euroopa Parlament 2016. aastal Euroopa Komisjoni üles looma ebaausate kaubandustavadega võitlemiseks liiduülene õigusraamistik. Euroopa Komisjon koostas mõjuhinnangu ning sellele
eelnesid avalik konsultatsioon ja sihtotstarbelised konsultatsioonid. Aastal 2017 tuli Euroopa Komisjon välja poliitilise algatusega, mille eesmärk on tasakaalustada toidutarneahela erinevate lülide läbirääkimispositsioone.
Toiduliidu selgitus: Eesti toiduainete vertikaalse tarneahela heade tavade pidulik allkirjastamine toimus 31. mail 2018. aastal. Palun siiski markeerida ära Seletuskirjas ka heade tavade eneseregulatsioon kui sektori positiivne näide koostööst. Tõsi, head tavad on siiski eneseregulatsioon ja mitte seadus, kuigi õiguslikult siduv Võlaõigusseadus § 25, kuid neid kasutatakse läbirääkimistel ja neil on mõningane positiivne mõju.
Üldine ettepanek: tellida mõjuhinnang Eesti kohta, kus hinnatakse eelkõige Eestis enimlevinud ebaausate kaubandustavade kasutamisel tekkivaid mõjusid. Toiduliidu hinnangul tähtsaimad: sanktsioonid, maksetähtajad, kaupade tarnimine ja tagastused s.h. kampaaniate ajal, riskide ja kulude jaotus ostja ja müüja vahel, lepingutingimuste ühepoolne muutmine, aluste temaatika.
2. peatükk Ebaaus kaubandustava põllumajandustoote ja toidu tarneahelas
§ 6. Tingimuslikult keelatud ebaaus kaubandustava
Toiduliidu selgitus: näeme, et puudu on loetelust punkt, mida ettevõtted on välja toonud korduvalt - Lepingulised sanktsioonid ehk Leppetrahvide osa. Oleme „Eesti heades tavades toiduainete vertikaalses tarneahelas“ ettevalmistamise käigus kaardistanud ebaausad kaubandustavad ja leppetrahvide ebaproportsionaalsus, ebamõistlikkus ning arusaamatu summa teke platseerus 1.kohale. Võib öelda, et see on Tarnijate poolelt kõige problemaatilisem ja ebaausam. Kahjuks avaldus see ka koroonalevikust tingitud eriolukorra tingimustes, kus Müüjad/töötlejad ei suutnud täita koheselt üleöö mitmekordistunud tellimusi, sest mitte keegi ei saa olla valmis koheselt reageerima. Olukord saadi kiiresti taas kontrolli alla, kuid leppetrahvide arved väljastati kiiresti.
Toiduliidu ettepanek: Täiendada Lõiget 1: keelatud on sanktsioonid, mis on ebaproportsionaalsed potentsiaalselt müümata jäänud kauba tulu kaotusega ja kahjuga ning mille kahjunõude arvutuskäik pole pooltele üheselt arusaadavad.
Mööname, et sanktsioonidel on distsiplineeriv mõju ning kui lepinguosaline ei suuda oma kohustusi täita, kohaldatakse lepingujärgseid sanktsioone läbipaistval viisil, pidades kinni lepingu sätetest ning mõistlikus ulatuses. Lepingujärgsetes sanktsioonides lepitakse eelnevalt kokku, need on proportsionaalsed ja arusaadavad mõlemale poolele ning neid kohaldatakse eelkõike selleks, et hüvitada rikkumisest tekkiv kahju ehk saamata jäänud tulu.
§ 7. Ebaausa kaubandustava keelu kohaldamine
Seaduses kirjas:
(1) Käesoleva seaduse §-des 4.6 sätestatud keelde kohaldatakse, kui põllumajandustoodet ja toitu müüb:
1) müüja, kelle aastakäive on kuni 2 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 2 000 000 eurot;
2) müüja, kelle aastakäive on suurem kui 2 000 000 eurot, kuid ei ületa 10 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 10 000 000 eurot;
3) müüja, kelle aastakäive on suurem kui 10 000 000 eurot, kuid ei ületa 50 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 50 000 000 eurot;
4) müüja, kelle aastakäive on suurem kui 50 000 000 eurot, kuid ei ületa 150 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 150 000 000 eurot;
5) müüja, kelle aastakäive on suurem kui 150 000 000 eurot, kuid ei ületa 350 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 350 000 000 eurot.
(2) Käesoleva seaduse §-des 4.6 sätestatud keelde kohaldatakse, kui põllumajandustoodet ja toitu müüb kuni 350 000 000 euro suuruse aastakäibega müüja
Valitsusasutusele või valitsusasutuse hallatavale asutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse
ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele või nende asutuste liidule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või nende isikute liidule.
Seletuskirjast võime lugeda:
Paragrahvis 7 on sätestatud, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud ebaausa
kaubandustava (maksetähtaja ja tarnega seotud ebaaus kaubandustava ja tingimuslikult keelatud kaubandustava) kasutamise keeldu. Käesolevas seaduses võetakse arvesse müüja ja ostja suhtelist suurust ning kaitstakse müüjat temast suurema aastakäibega ostja eest. Sättes lähtutakse direktiivi (EL) 2019/633 preambuli punktis 9 toodust, mis määratleb, et selles direktiivis kasutatakse dünaamilist lähenemisviisi, mille puhul võetakse aluseks tarnija ja ostja suhteline suurus nende aastakäibe alusel ja see peaks võimaldama paremat kaitset ebaausate kaubandustavade eest nendele ettevõtjatele, kellel on seda kõige rohkem vaja. Ebaausad kaubandustavad on eriti kahjulikud põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas tegutsevatele väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd). Ettevõtjaid, kelle aastakäive ei ületa 350 miljonit eurot tuleks samuti kaitsta ebaausate kaubandustavade eest olukordades, kus selliste tavadega seotud kulude vältimise eesmärgil suunatakse need kulud edasi põllumajandustootjatele.
Kui nii müüja kui ka ostja aastakäive on üle 350 miljoni euro, siis neile käesolevas seaduses
sätestatu ei kohaldu.
Sellist aastakäivete alusel suurusgruppidesse jagamist nimetatakse dünaamiliseks lähenemiseks, mille kohaselt võetakse aluseks müüja ning ostja suhtelist suurust, millega tagatakse, et endast nõrgema majandusliku positsiooniga põllumajandustoote ja toidu tarneahela müüjale ei surutaks peale keelatud kaubandustavasid.
Toiduliidu selgitus: Seletuskirja väide, et ebaausad kaubandustavad on eriti kahjulikud põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas tegutsevatele väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ei vasta tõele. MEM tellitud ja EKI läbiviidud uuringu järgi 2014.aastast on ka Teile teada, et probleem Eestis on just suurte ettevõtetega, kes toodavad kiirestiriknevaid toiduaineid. Suured ettevõtted kasutavad kohalikku toorainet suurtes kogustes ning nende toodete sortimendist väljaarvamine ja asendamine teiste riikide tootjate toodanguga (mis eriti lihtne välisomanikele kuuluvate kaubanduskettide osas) avaldab suurt mõju ka esmatootjatele, kes peavad oma torainele leidma asenduse (mis kindlasti ei ole kerge), seab ohtu töökohtade säilimise jms.
Toiduliidu ettepanek: peame oluliseks ja teeme ettepaneku laiendada kohaldusala kõikidele Tarnijatele olenemata ettevõtte suurusest. Ebaaus kauplemistava on ebaaus kauplemistava ning pole kuidagi seotud ettevõtete suuruse või väiksusega. Direktiiv nõuab miinimumharmoneerimist , kuid on võimalik liikmesriigi õiguses kehtestada kaitse ebaausa kaubandustava eest ka suurematele müüjatele või kõigile müüjatele ning Eestis on uuringutele ja ettevõtete tagasisidele toetudes selle võimaluse kasutamine
Igati põhjendatud, arvestades meie turumahu väiksust ning ostjate ja müüjate suurust.
Oleme edaspidisteks aruteludeks avatud ja vajadusel omi ettepanekuid taas üle vaatama.
Informatsiooniks: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus – Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit
Lugupidamisega
Sirje Potisepp
juhataja 130_MEM_Ebaausad kaub tavad_06.11.2020.asice |