Antud norm, mis piirab harrastuslikul püügil väljapüütava ahvena koguse 15 kilogrammiga ööpäevas, on sõnastatud väga ebaõnnestunult. Antud normi rikkumine toob kaasa sanktsioone ja sanktsioonide rakendamine eeldab, et oleks kõrvaldatud vähimgi põhjendatud kahtlus konkreetsele isikule omistatava teo olemasolus ja toimepanekus antud isiku poolt. Välitingimustes ei pruugi olla võimalik üheselt tuvastada,  kas kala on püütud just nimelt antud päeval ja ei ole ka vastavaid sertifitseeritud testreid ega akrediteeritud testimisviise. Ei ole põhjendatud, miks puudutab piirang just õngpüüniseid aga teised harrastusliku kalapüügi vahendid, nagu katiska, harpuun või ka võrk piirangu ala ei kuulu. Üldjuhul ei ole võimalik tõestada, et kala püüti just õngpüünisega. Norm kitsendab põhjendamatult ausaid kalamehi ja annab püügiviisi osas laveerimisvõimaluse ebaausatele. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, kas kaaluti ka alternatiive ja miks valiti harrastuspüügivahenditega püütava illegaalse kalakaubanduse tõrjumiseks just selline viis. Lähtudes eeltoodust ei tohiks normi antud kujul kehtestada.

Eelnõu § 14 käsitleb muu hulgas matsalu lahe harrastusliku kalapüügi regulatsiooni. Olen talinna Kalaspordi Klubi esindajana Keskkonnaministeeriumis peetud nõupidamistel teinud korduvalt ettepaneku, et osa, näiteks pooled Matsalu lahe kalastuskaartidest realiseeritaks nädalaste kaartidena. Inimesed, kel sealkandis elamised ja paadid, jäävad „nobedate näppude voorus“ harrastuspüügiõigusest pidevalt ilma. Matsalu lahel ei ole probleemiks et seal oleks liiga palju spinninguga püüdjaid. Enamasti kohtab üksikuid paate. Püügiks keelatud lahesopid on aga salavõrke täis. Seaduskuulekate kalastajate kohalolek aitaks röövpüüki veidigi ohjeldada. Teisalt võib kalastuskaardist ilmajäämine tekitada trotsi ja nii mõnigi muidu aus kalastaja võib soovida illegaalselt püüda sest ega keegi „vahele“ ka ei jää.

Arvamuseavaldus on lisatud manuses

EKS_KKM_20171102.bdoc

Vastavalt kalapüügiseaduse § 11 lg 1 võib kalapüügikitsenduse kehtestada kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul teadusuuringute ja kalapüügiga seotud statistiliste andmete alusel. 
 KPS § 11 lg 2 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volitused kalavaru ohustatuse korral, ikka rangelt kooskõlas KPS § 11 lg 1, kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul teadusuuringute ja kalapüügiga seotud statistiliste andmete alusel,  kehtestada ajutised püügikitsendused valdkonna eest vastutava ministri määrusega  Ning KPS § 29 lg 3 lubab sel juhul  valdkonna eest vastutaval ministril oma määrusega ka arvuliselt või kaaluliselt ühes ööpäevas püüda lubatud kalakoguseid  piirata.   

Määrusele lisatud seletuskirjas kinnitatakse: "Määruse koostamisel on arvesse võetud ettepanekuid, mille on esitanud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut („Kalanduse riiklik andmekogumise programm 2016“, Tartu 2017. http://www.envir.ee/sites/default/files/akp_2016_rannikumere_kalad_0.pdf) ning Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut („Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs“, Tartu 2017; http://www.envir.ee/sites/default/files/v6rtsj2rve_aruanne_2016_loplik.pdf). Samuti on arvestatud Eesti Maaülikooli Eesti väikejärvede kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuringu tulemusi (http://www.envir.ee/sites/default/files/vaikejarvede_kalastiku_ja_pyygivahendite_aruanne_2 016.pdf)."

Ülanimetatud teadusuuringutest, nende kokkuvõtetest ega seal kirjeldatud soovitustest ei loe mitte kuskilt välja KPS § 11 lg 1 nimetatud oblikatoorset kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekuid (ka isegi mitte soovitusi), määruse eelnõu § 2 plaanitava ahvena koguse ööpäevast piiramist harrastuskalastajaile. 

Sellest tulenevalt ei vasta plaanitava määruse § 2, ei Kalapüügiseaduse mõttele ega ka sisule ning oma olemuselt oleks ministril sellise nimetatud piirangu kehtestamise seadusejärgse volitusnormi, sellisel kujul ja sõnastuses, puudumine. Ministril vastava seadusliku konkreetse nüansi volitusnormi puudumine tähendab omakorda aga eelnõuga plaanitava kõnesoleva § 2, Kalapüügiseadusele ja EV Põhiseadusele mittevastamist. Vast mõne muugi õigusakti rikkumist - nt.  Vabariigi Valitsuse seadus või siis Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. 

Tulenevalt ülaltoodust, tuleks seadustele mittevastav piirang ministri määrusest välja jätta.