Vabariigi Valitsuse korralduse „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 ja selle rakendusplaani 2015–2018 heakskiitmine“ eelnõu aluseks on Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrus nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“.

Vägivalla ennetamise strateegia tegeleb isikutevahelise vägivallaga ega käsitle enese vastu suunatud või kollektiivset vägivalda. Strateegia hõlmab lastevahelist vägivalda, laste väärkohtlemist, perevägivalda (lähisuhtevägivalda), seksuaal¬vägivalda, inim¬kaubandust. 
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 üldeesmärk on, et aastaks 2020 on vägivald Eestis vähenenud. See tähendab, et vägivallaohvrite ja raskete tagajärgedega vägivallajuhtumite arv on langenud. 
Strateegia üldeesmärgi saavutamiseks on seatud 4 alaeesmärki:
1.	Inimeste oskused vägivallast hoiduda, vägivalda ära tunda ja sekkuda on paranenud.
2.	Vägivallaohvritele pakutav kaitse ja tugi on nende vajadustega paremini kooskõlas.
3.	Vägivallajuhtumite menetlemine on ohvrisõbralikum. 
4.	Vägivalla toimepanijate kohtlemise viisid on mõjusamad ja nende retsidiivsus on vähenenud.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 on jätkuks aastatel 2010–2014 kehtinud vägivalla vähendamise arengukavale. Vabariigi Valitsus kiitis kõnealuse strateegilise dokumendi koostamise ettepaneku heaks 31.07.2014. a korraldusega nr 336; selle koostamine nähti ette Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2014–2015. 
Vägivalla ennetamise strateegia valmis justiitsministeeriumi eestvedamisel mitme ministeeriumi, valdkonna ekspertide ja teiste huvitatud osapoolte koostöös ning põhjalike arutelude tulemusel. 
Vägivalla ennetamise strateegia tegeleb isikutevahelise vägivallaga ega käsitle enese vastu suunatud või kollektiivset vägivalda. Strateegia hõlmab lastevahelist vägivalda, laste väärkohtlemist, perevägivalda (lähisuhtevägivalda), seksuaal¬vägivalda, inim¬kaubandust. 
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 üldeesmärk on, et aastaks 2020 on vägivald Eestis vähenenud. See tähendab, et vägivallaohvrite ja raskete tagajärgedega vägivallajuhtumite arv on langenud. 
Strateegia üldeesmärgi saavutamiseks on seatud 4 alaeesmärki:
1.	Inimeste oskused vägivallast hoiduda, vägivalda ära tunda ja sekkuda on paranenud.
2.	Vägivallaohvritele pakutav kaitse ja tugi on nende vajadustega paremini kooskõlas.
3.	Vägivallajuhtumite menetlemine on ohvrisõbralikum. 
4.	Vägivalla toimepanijate kohtlemise viisid on mõjusamad ja nende retsidiivsus on vähenenud.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 on jätkuks aastatel 2010–2014 kehtinud vägivalla vähendamise arengukavale. Vabariigi Valitsus kiitis kõnealuse strateegilise dokumendi koostamise ettepaneku heaks 31.07.2014. a korraldusega nr 336; selle koostamine nähti ette Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2014–2015. 
Vägivalla ennetamise strateegia valmis justiitsministeeriumi eestvedamisel mitme ministeeriumi, valdkonna ekspertide ja teiste huvitatud osapoolte koostöös ning põhjalike arutelude tulemusel.