Nimetatud meetme rakendamisel on üks suur ja oluline puudus - selle abil ei saa tuge mitte need, kes seda kõige rohkem vajaksid ja kõige suuremad lisavõimsused kasutusse tooksid, vaid need kes juhuse tahtel saavad kätte liitumispakkumised just selles ajavahemikus, mil on meede välja kuulutatud.

Eleringi liitumispakkumiste tähtaegadega on täna selgus olemas - 90 päeva. Peaks taotlema asuma vähemalt 30 päeva enne meetme avamist. Millal meede avatakse, me täpselt ei tea.

Elektrilevi puhul on vähemalt 1MW liitumispakkumiste tähtajad sellised: 
Üle 15 kW liitumispakkumised väljastame keskmiselt 150 päeva jooksul.  Elektritootjate taotluste menetlemine võib vajada jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja (Elering AS) vaheliste tootmissuunaliste läbilaskevõimsuste suurendamist.
See aga pikendab menetlustähtaega ning kokku võib liitumispakkumise väljastamine võtta aega kuni 150-340 päeva.

Mõlema pakkumised on jõus 60 päeva.

Meede kuulutatakse välja vähemalt 60 päeva enne taotluse esitamise tähtpäeva.
Otsus tehakse 90 päeva jooksul.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood 
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või sellest hilisemal taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval. 

Liitumislepingu võib sõlmida  e siduva kohustuse võib võtta peale taotluse esitamist.
 
Ehk kui liitumispakkumiste tegemise ja meetme ajakavasid ei suudeta sünkroniseerida, siis on heal juhul tegu pimeda õnne ja juhusliku valikuga. Aga võib juhtuda ka nii, et mingil põhjusel väljastatakse kellelegi liitumispakkumised just õiges ajaaugus.

Probleemiks võib kujuneda ka võrguühenduste väljaehitamise võime 24 kuu jooksul.

Need kaks temaatikat oleks vajalik võrguettevõtjatega eelnevalt läbi arutada ja leida töötavad lahendused.


Lugupidamisega


Kalev Lillo
5277610

Märkusi eelnõu seletuskirja kohta.docx

Esitame Liidu ettepanekud ministri määrusele

24082022 MKM määrus tööstusala taastuvelekter ETL ettepanekud.asice

TOETUSE PIIRMÄÄR
Määratletud on maksimaalne toetus MW kohta, kuid oleks vaja määratleda ka maksimaalne määr taotluse kohta. 
Selgitus: antud sõnastuse juures on võimalik, et üks taotleja saab kogu meetmes olevad vahendid taotleda vaid ühe tööstusala elektriliitumise rajamiseks. Meetme 28MW arvestades poleks selles halba midagi, kuid kogu toetuste üldist loogikat arvestades võib tekkida olukord, kus kasusaajaid on vaid üks ja meetme üldisem mõju on seega väga piiratud - teenides vaid ühe ettevõtja/tööstusala huve.

Ettepanek: määratleda maksimaalseks toetuse määraks taotluse kohta 1 mln eurot, nagu oli varasemalt ka redaktsioonides ning kaasamisürituse esitluses. Tulemuseks on suurem mõju ja kasusaajate suurem hulk.

TAOTLUSTE ARV TAOTLEJA KOHTA
Seletuskirja kohaselt tähendab § 10 lõige 6 (Ühe taotlusvooru raames võib taotleja esitada ühe taotluse) seda, et nõude täitmist vaadeldakse taotleja põhiselt, mitte kontserni või sidusettevõtete põhiselt. Seega võib seotud ettevõtete grupp või samade kasusaajate grupp taotleda kogu meetme vahendid. Selline tõlgendus annab võimaluse JOKK skeemiks, kus väga suur turuosaline oma erinevate ettevõtete kaudu saab kogu meetme vahendid oma ühe projekti hüvanguks. Sarnaselt on juba Eestis juhtunud päikeseparkide meetme puhul, kus tükeldatud kinnistutele küsiti kobartoetust.

Ettepanek: nõude täitmist võiks vaadelda selliselt, et välistada ühe kasusaaja kobartaotlused. Tulemuseks on suurem kasusaajate hulk, rohkem tööstusalasid, mis meetmest kasu saavad ja suurem regionaalne mööde.

TÖÖSTUSALA DEFINITSIOON
Tööstusala võib asuda ka maatulundusmaal
Ettepanek: laiendada mõistet „Tööstusala“ § 3. Terminid selliselt: 

Tööstusala -  	ala, mis on juht- või lihtotstarbega maatulundus- või tootmismaa maakatastriseaduse tähenduses ja kuhu on koondunud tööstusettevõtete ehitised ja tootmistegevus või mida kavandatakse tööstuse paigutuspiirkonnana kasutusele võtta ning viimast on võimalik tõendada kehtiva planeeringu alusel;

Maakondlike Arenduskeskuste nimel

Janek Kadarik
SA RAEK (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus)
juhataja ja ettevõtluskonsultant
5063705