1.	§ 6  lõige 2 (punkt 7).  Nõuded energiaauditi kohta. 7) Taastuvale energiaallikale ülemineku puhul hinnang selle kohta, kui suur peaks olema taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme võimsus, arvestades vesiviljelusettevõtte kahe viimase aasta keskmist energiavajadust;

Ettepanek: Seadme vajaliku võimsuse määramisel peaks arvestama ka investeeringute käigus lisanduvate võimsustega, vastavalt ettevõtte tootmismahu kavandatud suurenemisele.

Selgitus: Kahe viimase aasta keskmine energiavajadus ei arvesta asjaolu, et eelnevatel aastatel pole tootmine pruukinud olla täisvõimsusel (tootmine saavutab täisvõimuse järkjärguliselt investeerimisjärgsete aastate jooksul), samuti ei arvestata praeguse sõnastuse juures tootmise laiendamisega seotud energiatarbe kasvu.


2.	§ 9  lõige 5 ja 6. Nõuded toetuse taotleja ja taotluse kohta

Ettepanek: Juhul kui projekti maksumus kokku on kalakasvanduses alla 150 000 euro ja vähikasvanduses alla 20 000 euro, siis energiaauditit või eksperdihinnangut ei ole vaja. 

Selgitus: Väiksemate projektide puhul on auditeerimine ja hindamine  taotlejale põhjendamatute kulude tekitamine, olukorras, kus napib vesiviljelust tundvaid energiaaudiitoreid ja hindajaid ning kus taotlejad suudavad ise koostada  määruse eelnõus nõutud aruanded.


3.	§ 10 lõige 2. Taotluse menetlemise tingimused ja kord. 2) tegevuse kulutõhusus, mille puhul hinnatakse kavandatud tegevuse eelarve selgust ja mõistlikkust ning omafinantseeringu suurust


Ettepanek: § 2 (1) punkt 1 all nimetatud tegevus (negatiivse keskkonnamõju vähendamine) ei pea olema kulutõhus ja sel puhul kulutõhusust hindama ei pea.  

Selgitus: Nimetatud tegevus on harva kusagil kulutõhus. Näiteks lihtsa läbivoolukasvanduse rekonstrueerimisel keskkonnasäästlikumaks (keerulisem vee korduvkasutus või RAS) suureneb energiatarve toodangu ühikule paratamatult (kümneid) kordi, lisaks rek. töödele ka igapäevaste hooldus- ja muude püsikulude suurenemine. Taoline rek. võib suurendada oluliselt toodangut (kordades), kuid praktika näitab, et odavamaks muutub toote ühik ainult keskkonnamõju vähendamise tõttu äärmiselt harva. Tööd, mis ei suurenda üldse toodangut, on seda vähem kulutõhusad. Kulutõhusus on tänase päevani enamuse seni teostatud keskkonnasäästlike vesiviljelusinvesteeringute (mittesäästlikke aga vist pole tehtudki) nõrk, mõnedele teostatud projektidele aga saatuslik koht. Sest nii seadmete tarnijad kui ilmselt ka projekteerijad (lisaks ka tellijad) on siin seadmete või rajatiste võimekust palju suuremaks bluffinud. 

4.	§ 10 lõige 5 punkt 2. Taotluse menetlemise tingimused ja kord. 2) kaks punkti, kui taotleja viimase kolme aasta vesiviljelustoodete tootmise müügitulu on iga aasta järk-järgult suurenenud 
 

Ettepanek: See ära jätta.

Selgitus: Müügitulu ei pruugi pidevalt suureneda  ettevõtetes mis on varem saavutanud projektvõimsuse või kelle tootmismaht on (n veeloaga) otse või kaudselt piiratud või tehnika vananenud (ka "moraalselt"). Aasta müügitulu sõltub palju ka muutuvatest hindadest (sisendid ja toodangu müügil), samuti enamusel kasvandustes (mitte hoones olevad kasvandused, s.h. sumbakasvandused) ilmastikust või muudest keskkonnateguritest. Sealhulgas ka  sõltuvalt veekogu või selle osa epizootilistest tigimustest (n. haiguspuhangud, mis on väga objektiivne ja oluline faktor).

Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidu PARANDUSETTEPANEKUD .bdoc