Tere.

Uues jahiseaduse eelnõus on kirjas järgnev:

§ 19. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemine või kehtetuks tunnistamine
(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tunnistatakse kehtetuks, kui:

2) maaomanikud, kellele kuulub 2/3 jahipiirkonna pindalast, on esitanud ühise taotluse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks;

.........................................................................................

Selle klausliga on tekitatud Uue Jahiseaduse eelnõusse tugev  vastuolu Põhiseaduse  § 12-ga, kus on kirjas:   ''Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.''

Jahimeeste Mõttekoda leiab, ära märkides ühtlasi ka Erametsaliidu protestiaktsiooni, mis on tegelikkuses kujunenud metsafirmade ja suurmaaomanike protestiaktsiooniks, et eelistataksegi selle Uue Jahiseaduse eelnõu siin kommentaaris viidatud paragraf 19 lg2 punkt kahe alusel suurmaaomanikke tulevaste jahipiirkonna haldajatena tähtajatult nimetatud seaduse kehtima hakates!

Põhiseadusest ja Valimisseadusest johtuvalt on kõigil Eesti Vabariigi kodanikel  võrdne hääl kõikides valimis- ja otsustamistoimingutes vaatamata varanduslikule seisusele ja omandi suurusele. Tulenevalt Põhiseadusest ja Valimisseadusest leiab Jahimeeste Mõttekoda, et Uut Jahiseadust sellisel kujul kehtestades saavad kannatada kõikide Eesti Vabariigi kodanike huvid ja valimisõigus ning otsustusõigus, seades viidatud paragrafiga riigi kodanikud ebavõrdsesse seisu läbi omandi suuruse. Sellega on riivatud väga tugevalt Eesti Vabariigi kodanike Põhiseadusest ja Valimisseadusest tulenevaid põhiõiguseid eelistades Uues Jahiseaduses varakamaid kodanikke vähem varakatele.


Jahimeeste Mõttekoda leiab, et see on Eesti Vabariigi kodanike diskrimineerimine!


Jahimeeste Mõttekoja nimel
Ain Aavik.

Tere!

Kommentaarid uue Jahiseaduse eelnõule:

1. Jahiseaduse eelnõust puudub jahiõiguse mõiste.

2. Eesti Vabariigi põhiseaduse pr.32 alusel on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega tuleks Jahiseaduse eelnõu pr.11  lg.2 ja pr.14 lg.2 kehtestatud piirangud, millega riik moodustab jahipiirkonna ja otsustab jahipiirkonna kasutaja üle,  lugeda maaomaniku jaoks ebaproportsionaalseteks ja põhjendamatult suurteks piiranguteks. 

3. Jahiseaduse eelnõu peatükist 6 Jahiuluki tekitatud kahju hüvitamine puudub täielikult maaparandussüsteemide korrashoiu ja taastamisega seotud kulutuste kompenseerimise mehhanism ja hüvitiste suurused (puudutab kopra poolt tekitatud kahjustusi kuivenduskraavidele ja drenaazisüsteemidele).
Põllu- ja metsakultuuride kahjustuste kompenseerimise kord on kohmakas ja kahjutasud ebanormaalselt väikesed.
Seega tuleb Jahiseaduse eelnõu peatükk 6 lugeda ebaõnnestunuks ja puudulikuks.

 
Toomas Härm

Uue_JS-ga_on_vaja_probl_lahendada___21-09-12.pdf

§ 23. Jahipidamisvahendid ja -viisid
(4) Keelatud on jahipidamine:
10) jahikulli kasutades;

Sellist jahipidamisviisi peetakse loomulikuks keskkonna jaoks ning see näitab
inimese lugupidavat suhtumist looduse kasutamisse. Jahikull, erinevalt
„mehhaanilistest”  seadmetest, mida kasutatakse jahis, ei ole füüsiliselt võimeline
loodusele kahju tooma. Miks on loodussõbralik ja ökoloogiline jahipidamisviis  eestis keelatud? 



Eesti linnuhuviliste Ühing
Eero Eikinen

6-9. novembril 2012, Brüsselis, Euroliidu parlamendis oli näitus "Pistriku jaht-4000 aastat jahikunsti" .
Näitus oli korraldatud Rahvusvahelise Pistrikujahi ja Röövlindude Kaitse Assotsiatsiooni (IAF) ja Euroopa Liidu Jahindusorganisatsioone ühendava Assotsatsiooni (FACE) poolt.

Sajandeid vana, UNESCO kaitse all, levinud kogu maailmas, keskkonnasõbralikku jahipidamisviis vaja lubada Eesti Vabariigis.

Bruxelles-2012.pdf

§ 24. Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks
(2) Ilma lepinguta tohib jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikese tõusust
päikese loojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest.
(3) Maaomanik ei või keelata oma kinnisasjal:
1) jahisaaduse äraviimist;
2) jahipidamise käigus haavatud või muul põhjusel vigastatud uluki jälitamist või surmamist;
Need § 24 osad on lisatud jahimeeste initsiatiivil ning nad tulevad seda kasutama. Kinnistu omanikul puudub reaalselt sobiva lepingu sõlmimise võimalus. Aastal 2000 soovis minu kinnistule jahilepingut kohalik jahiselts, kes põhimõtteliselt keeldus maksmast 0,5EEK renti hektari kohta. Keelasin neil kinnistul jahipidamise. Nüüd suvel, peale jahikeelu aktsiooni väljakuulutamist, sõideti raske autoga kinnistule ning sealt väljudes sõideti maha Eramaa silt kirjaga vastu maad. Niipalju kinnistu tähistamise mõttekusest - alati saab väita, et tähistus plonud nähtav.
Jahiseaduse vastuvõtmine  eelnõu kujul lisab koflikte maaomanike ja jahimeeste vahel.

Tere!

Kommentaarid ja ettepanekud Jahiseaduse eelnõule:
    Võttes aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse  § 32 ja rakendades analoogiat Eesti Vabariigi teeseaduses eratee kohta kehtivast definitsioonist ja kehtestatud piirangutest
 (§ 52. Eratee
Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Käesoleva seaduse § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erateed kasutada kinnisasja omaniku loata.
§ 33  (8) Erateed ja reaalservituudiga erateed ning tasulist teed peab tee omanik lubama tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud.)
ei saa praeguse jahiseaduse eelnõus sätestatud omandi kasutamise ja käsutamise piiranguid lugeda proportsionaalseteks ja põhjendatuteks.
    Lähtuvalt eeltoodust teen ettepaneku:
1.	Lõpetada praegusel kujul jahiseaduse eelnõu menetlemine
2.	Parandada jahiseaduse eelnõu § 5 – 21, § 24 ja  § 41 ja 42 selliselt, et oleks arvestatud maaomanike põhiseaduslike õigustega ja euroopa kultuuriruumist tulenevate kultuuriliste ja õiguslike tavadega.

    Kui jahiseaduse eelnõu menetletakse edasi praegusel kujul, kus riik määrab maaomanikule jahimaade kasutaja, peab riik võtma endale ka kohustuse tasuda maaomanikule jahirenti ning  likvideerida või kompenseerida jahimeeste ja ulukite poolt tekitatud kahjustused. Ei ole teada ühtegi arenenud demokraatiaga riiki kus riik seaks koormisi teisele osapoolele kolmandate isikute kasuks.  
      
 
Toomas Härm