| Ava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | Tähtaeg: 07.02.2024 23:59 | Vastatud: 08.02.2024 10:35 |
|
| Ava | Haridus- ja Teadusministeerium | Tähtaeg: 07.02.2024 23:59 | Vastatud: 05.02.2024 16:58 |
| Haridus- ja Teadusministeerium toetab määruse eelnõud, millega soovitakse luua Euroopa Liidus koordineerimisraamistik, mille kaudu lahendada (riigi)piirialadel (riigi)piirist tingituid takistusi ning probleeme. See puudutab ligipääsu avalikele teenustele sh ka haridusele.
Eesti haridussüsteem on detsentraliseeritud - lisaks riigile on ka KOVi ülesandeks tagada haridusele ligipääs. Määrus puudutab meie vaatest vaid Eesti-Läti piiriäärseid omavalitsusi. Eesti haridussüsteem on eestikeelne ning Lätis lätikeelne, juba see asjaolu tõmbab nende vahele "piiri". Haridus- ja Teadusministeeriumini ei ole jõudnud juhtumeid, kus eesti lapsed sooviks piiriäärsetel aladel läti koolidesse minna või vastupidi ning sellega oleks mingeid probleeme olnud. Tõenäoliselt mingi koostöö KOVide ja asutuste tasandil toimub, kuid ministeeriumil selle kohta täpsemat infot ei ole.
Määruse eelnõus nähakse ette, et iga liikmesriik moodustab või määrab alalise piiriülese koordineerimiskeskuse. Lisaks peavad liikmesriigid looma piiriülesed komiteed, mille ülesanne on töötada välja ajutine lahendus tuvastatud takistuste kõrvaldamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium ei oska hetkel hinnata, kas koordineermiskeskusele ja piiriülestele komiteedele omistatud ülesanded ja pädevuste lisamine sobiks juba mõnele olemasolevale asutusele, see vajab täiendavat analüüsi. |
|
| Ava | Siseministeerium | Tähtaeg: 07.02.2024 23:59 | Vastatud: 09.02.2024 13:55 |
|
| Ava | Rahandusministeerium | Tähtaeg: 07.02.2024 23:59 | Vastatud: 12.02.2024 15:49 |
|
| Ava | Sotsiaalministeerium | Tähtaeg: 07.02.2024 23:59 | Vastatud: 14.02.2024 09:55 |
| Sotsiaalministeeriumi teemadest on määruse eelnõus otseselt viidatud tervishoiu valdkonnale, ehkki saame aru, et eelnõu jätab valdkondade nimekirja lahtiseks. Samas tunnistame, et ei saa eelnõu põhjal täpselt aru, millised võivad olla ja kuidas tekkida sellised piiriülesed takistused või piiriülesed olukorrad, mida eelnõu reguleerib. Samuti, kas need peaksid olema eelnevalt kokku lepitud või tehakse otsused jooksvalt.
Määruse eelnõust kättesaadava info põhjal oleme kahtlevad täiendavate koordineerimiskeskuste loomise vajalikkuses. Meie kogemus näitab, et koostööd saab teha ka ilma täiendava koordineeriva asutuseta.
Hea näide on 2010. aastal sõlmitud ja 2022. aastal uuendatud Eesti ja Läti kokkulepe vastastikuse abi kohta kiirabiteenuste osutamisel piirialadel. Näiteks 2022. aasta novembri lõpus Lätis Ainaži piirkonnas toimus korraga kaks liiklusõnnetust, sealhulgas paljude kannatanutega raskeveoki ja reisibussi vaheline liiklusõnnetus, millele Eesti poolelt reageerisid kiirabi, pääste- ja politseiressurss. Kannatanuid hospitaliseeriti ka Pärnu haiglasse. Sündmuse järgselt toimunud ühisseminaril järeldati, et koostöö sujus probleemideta ning masskannatanutega olukorras leiti kiirelt ühised lahendused. Ka muudes olukordades on Eesti kiirabipidajad on toonud välja, et koostöö on paindlik ja suhtumine inimlik: võimalusel viiakse patsiente ravile nende soovitud kohta.
Lisaks:
- Sotsiaalteenuste korraldamine on iga liikmesriigi otsustuspädevus. Kõigile Eesti territooriumil viibivatele inimestele on tagatud vähemalt vältimatute sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus. Juhul kui on vaja teha piiriülest koostööd, saame selles olukorraga seotud riikide vahel kahepoolselt kokku leppida.
- Ettevalmistamisel on Eesti, Läti ja Leedu tervisealase kriisikoostöö alane vastastikuse mõistmise memorandum, millega soovime kokku leppida kolme Balti riigi vahelise koostöö tervisealasteks kriisideks valmistumisel, samuti ennetamisel, reageerimisel ja väljatulemisel.
Juhul kui otsustatakse koordineerimiskeskuse loomine või mõnele olemasolevale asutusele koordineerimiskeskuse ülesannete andmine, teeme ettepaneku täiendada määrust sättega, et riik võib luua koordineerimiskeskuse "või anda sellist funktsiooni mõnele olemasolevale organile", sest Eesti tingimustes me ei näe vajadust täiesti uue asutuse järele. Samuti peame vajalikuks lisada eelnõusse meetmed, mis reguleerivad, kuidas toimub olukorra lahendamine piiriäärsete liikmesriikide vahel, kus osapoolte seisukohad on erinevad ja kumbki pool ei ole valmis järeleandmisi tegema. Määruse ettepaneku kohaselt lisandub koordineerivale asutusele lisakohustusi, mis toodud määruse eelnõu artiklites 5-8. Sotsiaalministeerium ei ole analüüsinud, kui suurt administratiivset ja rahalist koormust täiendavad ülesanded kaasa toovad ja kui põhjendatud need on. |
|
| Ava | Kliimaministeerium | Tähtaeg: 07.02.2024 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Välisministeerium | Tähtaeg: 07.02.2024 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|