Programm on strateegiline lisa 2013-2016 aasta rahvastiku tervise arengukava rakendusplaanis käsitletud narkomeetmele. Sellesse andsid sisendi eksperdid ja ametnikud erinevatest uimastiennetuse ja raviga tegelevatest organisatsioonidest, võttes arvesse nii Euroopa Liidu narkostrateegias (2013-2020) välja toodut, narkomaania ennetamise riikliku strateegia (2004-2012) õppetunde, hiljutisi tõenduspõhisema narkopoliitika kujundamise trende kui ka kujunenud olukorda Eestis

Valitsuse uimastiennetuskomisjon ootab inimeste kommentaare ja muudatusettepanekuid vastvalminud uimastitarvitamise vähendamise programmile kuni 19. augustini.

Programm valmis siseminister Ken-Marti Vaheri poolt kokku kutsutud uimastiennetuse valitsuskomisjoni eestvedamisel ning selle eesmärk on kirjeldada teadmistepõhist ja strateegilist visiooni narkomaaniaga seotud probleemide püsivaks vähendamiseks Eesti ühiskonnas.
Programm on strateegiline lisa 2013-2016 aasta rahvastiku tervise arengukava rakendusplaanis käsitletud narkomeetmele. Sellesse andsid sisendi eksperdid ja ametnikud erinevatest uimastiennetuse ja raviga tegelevatest organisatsioonidest, võttes arvesse nii Euroopa Liidu narkostrateegias (2013-2020) välja toodut, narkomaania ennetamise riikliku strateegia (2004-2012) õppetunde, hiljutisi tõenduspõhisema narkopoliitika kujundamise trende kui ka kujunenud olukorda Eestis.
Tegevused toimuvad kolmes mõjusuunas:
1. Jätkuv koostöö politsei ja teiste asutuste vahel narkootikumide kättesaadavuse vähendamiseks. Strateegia välja töötamise perioodil on politsei ja prokuratuur oma narkovastase võitluse prioriteete ühtlustanud ning toonud need rohkem vastavusse rahvatervise prioriteetidega, keskendudes alaealiste kaitsmiseks tänavadiilerite tegevusele ning kõige enam üledoose põhjustavate ainete (hetkel fentanüül) kättesaadavuse vähendamisele.
2. Programm teeb ettepaneku oluliselt tugevdada esmast ennetust laste ja noorte uimastitarvitamise ärahoidmisel või esmatarvitamise ea edasilükkamisel. Siin on suurim roll peredel ja organisatsioonidel, kes puutuvad lastega kokku enne murdeiga, kui lapsed ei ole veel mõnuainete tarvitamisega alustanud. Samuti on esmase ennetuse keskseks osaks kvaliteetne noorsootöö ning varase märkamise ja sekkumisele suunamise süsteem, et esmased eksperimenteerimised ei saaks välja areneda sõltuvuseks.
3. Investeeringud ja arendused, mis on vajalikud sõltuvusravi ja taasühiskonnastamise teenuste kvaliteedi tõstmiseks, mis aitavad narkorehabilitatsioonilt tulnud inimestel täita võimalikud lüngad hariduses või eluoskustes ning liikuda iseseisva töötamise poole.
Programm rõhutab valkdondadevahelise koostöö olulisust ning pakub välja struktuuri uimastiennetuse koordineerimiseks.

Programm on strateegiline lisa 2013-2016 aasta rahvastiku tervise arengukava rakendusplaanis käsitletud narkomeetmele. Sellesse andsid sisendi eksperdid ja ametnikud erinevatest uimastiennetuse ja raviga tegelevatest organisatsioonidest, võttes arvesse nii Euroopa Liidu narkostrateegias (2013-2020) välja toodut, narkomaania ennetamise riikliku strateegia (2004-2012) õppetunde, hiljutisi tõenduspõhisema narkopoliitika kujundamise trende kui ka kujunenud olukorda Eestis

Valitsuse uimastiennetuskomisjon ootab inimeste kommentaare ja muudatusettepanekuid vastvalminud uimastitarvitamise vähendamise programmile kuni 19. augustini.
Programm valmis siseminister Ken-Marti Vaheri poolt kokku kutsutud uimastiennetuse valitsuskomisjoni eestvedamisel ning selle eesmärk on kirjeldada teadmistepõhist ja strateegilist visiooni narkomaaniaga seotud probleemide püsivaks vähendamiseks Eesti ühiskonnas.
Programm on strateegiline lisa 2013-2016 aasta rahvastiku tervise arengukava rakendusplaanis käsitletud narkomeetmele. Sellesse andsid sisendi eksperdid ja ametnikud erinevatest uimastiennetuse ja raviga tegelevatest organisatsioonidest, võttes arvesse nii Euroopa Liidu narkostrateegias (2013-2020) välja toodut, narkomaania ennetamise riikliku strateegia (2004-2012) õppetunde, hiljutisi tõenduspõhisema narkopoliitika kujundamise trende kui ka kujunenud olukorda Eestis.
Tegevused toimuvad kolmes mõjusuunas:
1. Jätkuv koostöö politsei ja teiste asutuste vahel narkootikumide kättesaadavuse vähendamiseks. Strateegia välja töötamise perioodil on politsei ja prokuratuur oma narkovastase võitluse prioriteete ühtlustanud ning toonud need rohkem vastavusse rahvatervise prioriteetidega, keskendudes alaealiste kaitsmiseks tänavadiilerite tegevusele ning kõige enam üledoose põhjustavate ainete (hetkel fentanüül) kättesaadavuse vähendamisele.
2. Programm teeb ettepaneku oluliselt tugevdada esmast ennetust laste ja noorte uimastitarvitamise ärahoidmisel või esmatarvitamise ea edasilükkamisel. Siin on suurim roll peredel ja organisatsioonidel, kes puutuvad lastega kokku enne murdeiga, kui lapsed ei ole veel mõnuainete tarvitamisega alustanud. Samuti on esmase ennetuse keskseks osaks kvaliteetne noorsootöö ning varase märkamise ja sekkumisele suunamise süsteem, et esmased eksperimenteerimised ei saaks välja areneda sõltuvuseks.
3. Investeeringud ja arendused, mis on vajalikud sõltuvusravi ja taasühiskonnastamise teenuste kvaliteedi tõstmiseks, mis aitavad narkorehabilitatsioonilt tulnud inimestel täita võimalikud lüngad hariduses või eluoskustes ning liikuda iseseisva töötamise poole.
Programm rõhutab valkdondadevahelise koostöö olulisust ning pakub välja struktuuri uimastiennetuse koordineerimiseks.